Zeke läks koos oma vägedega rannikuäärde ja rajas sinna oma esimese väliposti, puitehitistest laagri, millest pidi tulevikus tema kindlus saama. Ehitusmaterjalideks kasutasid nad lähedalolevast metsast toodud puitu, mis aga Targothlastele ei meeldinud. Nad saatsid saadiku Zeke'i juurde, paluma, et ta oma tegevused lõpetaks.
"Palun, kuningas Zeke, ärge kasutage rohkem puitu kui teile vajalik on. See mets on kogu meie mandrile suure tähtsusega, sest tema annab meile süüa, juua ja kaitset."
Zeke ainult naeris selle peale ja käskis käskjalal Targothlastele oma vastuse viia: "Teil, metsahaldjad, puudub vist igasugune strateegiline mõtlemine. Ma ei jätaks iialgi seda metsa kohe oma väravate taha, et te saaks mulle ligi hiilida. Võibolla lasen ma sellel ajapikku tagasi kasvada, kui te osutute väärtuslikeks ja ohututeks naabriteks. Senikaua aga, ei jäta ma ühegi oma linna juurde metsa."
Kui käskjalg Zeke'i majast välja hakkas astuma, hõikas ta veel: "Ära unusta minu poolt vabandada, käskjalg!"
Järmisena astus majja üks Zeke'i sõduritest, tõenäoliselt üks kõrgema auastmega sõduritest, sest ta rääkis oma kuningaga vabalt.
"Zeke, kas sa ei arva, et võibolla on neil haldjatel õigus? Me ei tea mis maagiat see maa hoida võib, äkki peaks ettevaatlikumad olema?"
Zeke paistis hetkeks vihastuvat sellise väite peale, kuid ütles rahulikult: "Sellel maal ei ole mitte mingit maagiat, kapten! Mina olen ainus sellel mandril, kes suudab maagiat esile kutsuda, kui siin ka leidub mingi maagia, on see ainult minu hallata."
Järgmiste päevade jooksul kerkisid samasugused välipostid igal pool mööda rannikut. Kui Targothi valitsus seda arutama kogunes, tungis nende istungile seesama mees, kes Zeke'i rünnaku ajal sealt välja oli visatud. Mitte keegi ei paistnud tema sinna ilmumise peale üllatunud olevat, üks isegi julgustas teda rääkima.
"Kas teie, Targothi kõige targemad, pole siis tõesti jõudnud sellele samale mõttele mis mina? See niiöelda kuningas kardab, kardab rünnakult merelt. Mõelge natukene, mitte ükski tema välipost ei asu strateegiliselt mõttekas kohas. Need on seal lihtsalt selleks, et ta näeks kui keegi avamerelt läheneb."
Mees jäi vait ja lasi pilgul üle toa käia, kui tal paistis olevat kõigi tähelepanu, jätkas ta: "Mina ütlen, et kui tuleb see päev mil Zeke'i jälitajad üle mere tulevad, astume me nendega liitu ja alistame selle mehe. Vaadates Zeke'i käitumist on ta tõenäoliselt läbikukkunud revolutsiooni juht, kes põgenes siia oma vaenlaste raevu eest."
Kõik paistsid seda infot seedivat, kuni üks neist küsis: "Aga kuidas see selgitab tema oskust? Seda mis ta oma käega tegi, kuidas ta seda nüüd nimetaski?"
"Sa mõtled maagiat?" jätkas väljavisatu, "Usu mind, ta ei ole ainus kes maagiat oskab. Mäletate Kassisilma trikki puudega? Ja siis veel seekord kui ma nädalaks Tühjusesse kadusin. See koht oli täis sellise oskusega inimesi."
Nüüd ei jäänud kõigil muud üle kui uskuda, kuigi osa inimesi kahtles temas ikkagist. Otsus Zeke'i rünnata otsustati panna valimisele, kuid ootega. Praegu oli neil vaja riik tagasi ehitada.
No comments:
Post a Comment