Mõtlesin lõpuks enda üle järgi

et mida ma peaksin tegema, et saada selleks

kelleks ma arvan, et pean.

Ja avastasin, et ega see nõnda lihtne ei olegi.

Sest selleks, et teada kelleks sa tahad saada

pead sa enne teadma

kes sa hetkel üldse oled.

Ja vaata, see mask, millest ma lahti pean saama....

võtsin selle eest ära ja nägin, et näed, polegi midagi.

Ma ei tea ise ka, kes ma olen.

Kuidas ma siis seda teistele näitama peaks?

Nojah, näitleja, näitled siin kõigile kõike

mida sa üldse teinud oled.

Aga mida sa ise tahad?
Ei, ilgelt tore on teistele elada,

aga teoreetiliselt peaksid sa ju olema egoist

Kes oled sina ja mida sa tahad?
Mis on Sina?
Mida sina teeksid? Ei, mitte need maskid, mida sa kannad.

Kohutavalt lihtne oleks sellest kellegi teisega rääkida, aga....

keegi teine ju samamoodi ei tea Sind.

Võta kokku end.

Tasa-tasa, hommik

Peegelda mulle oma valu

seda mida tunned, kui sind jälle anun

Kõndides sinu poole,

ööst, kus baaris polnud toole

ja me püsti seistes jõime ära

kõik joogid.

"Võta mind," palun

kui sinu kõrval koju taarun

Ja su silmad rääkisid juba varem

et see on asjatu, sest parem

oleks et ma lõpetan sinu kõrval.

Aga tegelikult joome me laua taga teed

kütame köetamatut ahju

Me ei hooli veel

oma hirmudest üle saada.

Ja juba kolmandat korda pakud sa mulle süüa,

ja sama kiirelt, kui sa pakkumise servid, jõuan ma selle sulle tagasi lüüa

Sest täna lihtsalt on selline päev.

Ja ahju ees loen siis sinu luulet,

mille kirjutasid sõnade ilu pärast

ja minu arust voolab see kõik nii ilusti,

see sõnade kõla

ning mingil hetkel ütlen, et oled nagu üks luuletaja.

Mulle ei tulnud Hasso Krulli nimi siis meelde.

Mulle meeldis lihtsalt su sõnad välimus

Ja mingil hetkel tabas piisavalt suur väsimus,

et jäime magama.

Kõige raskem pärast seda on ärgata

ja märgata

et eelnev ilu ei kadunud kuhugi.

Loomelises agresiivsuses

lood fiktiivseid olmeinimesi,

kes järgnevatel hetkedel satuvad vaid

äärmise ja ebavajaliku vägivalla ohvriks.

Nende samade sõnadega kiusad ka teisi,

vihkad maailma,

kuid eelkõige ikkagist iseennast.

Viid ja viisid end ise mentaalsesse

seisundisse, kus kohtuvad

sinu salajased soovid

ja samas täielik soovimatus,

et inimesed haiget saaks.

Valu toodab valu juurde,

kas endale või teistele,

selles pole vahet,

sest sinu jaoks on kõik siiski vaid

ajaviide

ja prokrastinatsioon.