Su aju on pahupidi
nagu riided,
mis sa tormates selga tõmbad.
Kuidagi teistmoodi on tunne,
aga sa ise ei saa aru,
et mis nüüd valesti on.
Ja keegi ei ütle ka.
Häbenevad, kuid mida?
Aidata?
Istud oma pahupidi ajuga diivanil
ja võtad lonksu.
Vedelik libiseb vaikselt üle huulte,
mässib endasse su keele
ja kõik jääb hetkeks pidama
enne kui neelatad.
Maitse paitab meeli.
Samal ajal su pahupidi aju
Maitseb meeli.
Tõused, et minna rõdule.
Õu on täis aastaaegu.
Lõhnab nagu kevad,
paistab kui sügis,
tegelikult on talv
ja rinnus suvi.
Teised teevad näo, et nad ei märka sind
Sina neid ei märkagi.
Hingad sügavalt sisse ja välja,
meenutad üht vana nalja
ja muigad enda ette.
Tagasi toas võtab sõber peast kinni,
ja pika pilguga
pöörab su aju ringi.
Pole pahupidi pahuksis
vaid õieti õigesti.
nagu riided,
mis sa tormates selga tõmbad.
Kuidagi teistmoodi on tunne,
aga sa ise ei saa aru,
et mis nüüd valesti on.
Ja keegi ei ütle ka.
Häbenevad, kuid mida?
Aidata?
Istud oma pahupidi ajuga diivanil
ja võtad lonksu.
Vedelik libiseb vaikselt üle huulte,
mässib endasse su keele
ja kõik jääb hetkeks pidama
enne kui neelatad.
Maitse paitab meeli.
Samal ajal su pahupidi aju
Maitseb meeli.
Tõused, et minna rõdule.
Õu on täis aastaaegu.
Lõhnab nagu kevad,
paistab kui sügis,
tegelikult on talv
ja rinnus suvi.
Teised teevad näo, et nad ei märka sind
Sina neid ei märkagi.
Hingad sügavalt sisse ja välja,
meenutad üht vana nalja
ja muigad enda ette.
Tagasi toas võtab sõber peast kinni,
ja pika pilguga
pöörab su aju ringi.
Pole pahupidi pahuksis
vaid õieti õigesti.
