Tuesday, May 30, 2017

Banaalsed naljad
ja rõvedad toonid kõlaritest.
Lakkamatu naer,
mis kajab pigem kui koletuslikud möirged.
Keegi ei mäleta enam, kas on õhtu
või hommik.
Tuttavatest on saanud sõbrad
ja sõbrad on saanud
keskseks
grotesksuse
kehastuseks.
Sellepärast sa enam ringi ei vaatagi.
Silme ees on vaid see üks,
põhjatu auk,
su purgisuu,
mille oma huultel asetad
seal juurde ammutad...
Võid veel ühe päeva vastu pidada.

Jagage kaardid lauale.