Targothi sõdurid olid juba kogu lootust kaotamas. Välismaalaste vallutusretked kohe pärast Kassisilma rünnakut olid kogu nende armee jaok liig. Aegajalt astus mõni kapten ette, kogudes endaga kaasa mitmeid pataljone, kuid kõik nad löödi tagasi. Lõpuks oli Targothi valitsus sunnitud kokkutulema, et arutada allaandmist. Ainult üks mees nende paljuliikmelisest valitsusest ei olnud nõus allaandmisega.
"Mis neil on mida meil ei ole?"
See küsimus oli painanud paljusid ja see üks mees oli ainus, kes seda kõigilt pidevalt küsis.
Mitte keegi ei osanud sellele küsimusele vastata, sest keegi ei olnud otseselt ühtegi lahingut näinud. Iga viimane kui sõdur oli lahingutes kadunud.
Lõpuks otsustati see üksik kahtleja valitsusest eemaldada, et saaks ühehäälse otsuse vägede tagasitõmbumisele. Kohe pärast otsuse vastuvõtmist hakkasid paljud neist aga kahtlema. Kui liiga palju küsimusi hakati esitama, lagunes valitsus kaheks, Kahtlejad ja Kindlad. Kui otsus pärast kolm päeva kestnud vaidlusi kinnitati ja sõduritele saadeti, juubeldasid kõik. Nad olid küll allavandunud oma vaenlastele, aga sõda oli läbi.
Võõrvägedel lubati ilma takistusteta siseneda Targothisse, kus vallutajate juht, Zeke, kohtus Targothi valitsuse poolt valitud esindajaga, kelleks oli pikaajaline valitsuse liige, Mansic. Kohtumine toimus valitsuse ees, väljakul kus kõik võisid neid jälgida.
Zeke ja Mansic tervitasid teineteist viisakalt ja võtsid istet. Mansic'i üllatas Zeke'i vaprus, mees oli tulnud ilma ihukaitsjateta.
"Niisiis, rahvasaadik Mansic, ma eeldan, et see on teie tiitel, mida te soovite meile pakkuda rahu vastu?"
Zeke'il õnnestus Mansic'i uuesti üllatata. Miks Zeke ei esita ühtegi nõudmist? Ta lausa küsib mida nad pakuvad?
"Noh... Teie päralt on täielik Targothi riigi ülemvõim. Me soovime ainult teada, mis oli teie sõjaväel mida meil ei olnud?"
Zeke muigas vaikselt oma toolis ja tõstis siis käe kõrgele, nii et kõik näeks. Rahvas uudistas tema tühja kätt, kuulda oli mõistmatut pominat ja siis, ootamatult, purskus Zeke'i käsi leekidesse.
"Teil puudus maagia!" hõikas ta üle kogu väljaku ja tõusis püsti.
"Me ei vaja teie riiki, rahvasaadik. Me võtame ainult osa teie rannikust. Saagu kogu Targothi rahvale teatavaks, et kuningas Zeke on armuline!"
Selliste sõnadega lahkus Zeke läbirääkimiste lauast ja juba sama päeva õhtuks olid nad Targothi linnast lahkunud.
No comments:
Post a Comment