Puhtalt
oled sina nauding
ja naudingu puudujääk.

Sa oled ilu ja maailm
sa oled kõik minu ümber
samas oled sa ka
mitte midagi

sa oled vaikus,
mis mind hoomab,
kui taas ei leia sõnu

Sa oled vaikus,
mis mind ründab
kui on vaja leida sõnu.

Sa oled inspiratsioon
ja veel
mitte midagi.

Sa oled maailma rusust tõusnd
sa oled maailma usku tõstnd
sa oled mina,
kuid see mina,
mis elab teises
maailmas.

Ma tean, et kõik ei ole tegelikult pask
ja türa
ma tean, et kõik on igati normaalne
ja keskpärane ja tavaline.
Sa, faking värdjas, ei pea minu üle selle pärast kohut mõistma.
Mida sa ka tead?
Ma näen sind esimest korda.
Tõmba nahhui.
Ikka ei lähe?       Munn raisk.
Olgu.
Tahad teada, miks ma kurb olen?
Sest kõik on sitasti
minu jaoks
ja sina ei saagi sellest kunagi aru.
Jah, ma olen kõrgkoolis.
Ma olen FAKING ELIIT!
Aga ikkagist on mul sitt olla,
sest kõik on pask ja maailm on lasnamäe.
MUNN!
.....
........
...................
.......................
See ei olnud sulle,
sa vana türa.
Maailm ei käi sinu ümber,
See oli sellele...
värdjale.

Ja siis?
Ütlen talle halvasti?
Sitta kah.

Pohhui.
Kõik läheb paremaks.


Aga senikauaks.
Jäta mind rahule.
Lase.
Mul olla.
Kurb
Ja kergelt deprekas.
Ja varsti

Olen ma jälle.
Korras

...aga
mõnda aega on kõik tegelikult pask
ja mitte üldse normaalne.

Äärepealt

Seisan ja vaatan. Alla. Päris hirmutav on ikka. Ümberringi pole mitte midagi muud. Ainult see suur auk, mille külgi mööda jookseb all järsk spiraal. Nii seda kohta nimetataksegi. "Allakäiguspiraal". Maapind veel libe ei ole. Veel.
Ma ei tea, miks ma siit ära ei lähe. Ma ei tea, miks ma siin jätkuvalt seisan. Ma tean, et see saab mulle saatuslikuks. Kunagi. Aga mitte veel. Praegu võin ma siin veel seista, hüpata, karata, teha mida iganes. Praegu ei ole mulle siin midagi keelatud.
Kuid varsti.
Varsti lähevad ilmad külmemaks ja olustik karmimaks. Ja siis.
Ma
libastun.

Allakäiguspiraal on üks kuradi pikk tee, mis alguses võib lausa lõbus tunduda. Tundubki. Ma olen selles kindel. Aga mis edasi saab...
kurat seda teab.

Vaatenurga küsimus

Tavakodanik nimetab seda:
"Elementaarne viisakus,"
Inimene, kes selle eksistentsi teadvustab:
"Filter."
Mässumeelne karjub:
"Enese-tsensuur!"

Aga kellel meist tegelikult õigus on?

Ma olin juba enne sündi anarhist.
Ma vihkasin süsteeme.
Selle pärast
võtsin vastu otsuse
jätta süsteem kus kurat
ja surra enne
kui elasin.