Ajaratas on halastamatu
ta veereb ja veereb,
on aeglustamatu.
Päevast saab õhtu,
millest öö
ja taas päev
ning märkamatult ongi ta käes.
Sa oled suureks saanud.
Kõik mis oli varem
tundub natukene parem
kuid samas ka valem
sest
tegemist on justkui kellegi teise eluga
kui ümbritsetud olid meluga.
Kuid mis kasu on igatsusest
mis kasvanud igavusest
sest sa lihtsalt ei oska
endaga miskit peale hakata,
tahad, et miski sind nakataks
ja elustaks
arusaamata,
et kõik mis sind erutaks
on sul juba käes,
sest elu on su enda kätes
ja nüüd, olles suureks saanud
tead asju mida varem ei teadnud
näiteks seda
kuidas saada kõik mida tahad
kuid eristada tuleb
mida päriselt vajad
ta veereb ja veereb,
on aeglustamatu.
Päevast saab õhtu,
millest öö
ja taas päev
ning märkamatult ongi ta käes.
Sa oled suureks saanud.
Kõik mis oli varem
tundub natukene parem
kuid samas ka valem
sest
tegemist on justkui kellegi teise eluga
kui ümbritsetud olid meluga.
Kuid mis kasu on igatsusest
mis kasvanud igavusest
sest sa lihtsalt ei oska
endaga miskit peale hakata,
tahad, et miski sind nakataks
ja elustaks
arusaamata,
et kõik mis sind erutaks
on sul juba käes,
sest elu on su enda kätes
ja nüüd, olles suureks saanud
tead asju mida varem ei teadnud
näiteks seda
kuidas saada kõik mida tahad
kuid eristada tuleb
mida päriselt vajad
