Lugu masenduses tüdrukust

Ära unusta

Sa oled osa mererahvast.

Hey! I don't think we've been introduced. It's not actually even important who I am. I'm not really seen often on the scene, although there was a time when I was all that you guys talked about. Some of you even had the balls to say I'm your friend, that was a lie. Would you ever forget a friend? I didn't think so. Friendships is actually what I came to talk about. They are weird, aren't they? It's like... You see a person, you say hi and you feel this... this... energy flow, it is then you know that you will become a friend with him/her. That is also the moment that you embark on a journey that resembles a weird, twisted staircase, that goes up. Unfortunatly every staircase has an end and then it is a matter of how well you have built the friendship, do you have something to step on up there. Be warned, the fall will be hard!

Cloudy (c)

-------------------------------------------------------------------

See on siis kirjutatud selle sama tüübi poolt, kes ennast eesti keeles Pilveks nimetab. Ma ei mäleta täpselt mis selle pealkiri algselt oli. Ma nimetan seda selle tõttu lihtsalt Friendship. Tegelikult oli see ka natukene pikem, ma ei mäleta kust ma selle lühikese versiooni võtsin... Vahet pole kah. Igatahes... Tore on!
K

Järjekordne tagasilüke

Noh jah, jälle öeldi ära. Kes teab millest ma räägin, see teab. Sealt tuleb küll häid sõnu minu kohta, kuid nagu välja tuli olen ma liiga naiivne. Mis see peaks tähendama? Ah, vahet pole. Ma ei tea kas ma viitsingi enam. Tagasilükatud saada pole üldse tore, teeb meele kurvaks lausa.
Üldse olen aegajalt nagu natukene pettunud. Iseendas. Eriti sellepärast, et mul ei ole absoluutselt püsivust ja ma ei tea mida ma tulevikus teha tahan.
----------------------------------------------
Kas te kujutate ette villat Prantsusmaal? Selliseid nagu seal filmides igal pool kujutatakse rikastel olevat. Sellist valget. Aga kas te kujutate ka seda mahajäetuna ette? Umbes selline nagu jällegi filmides näha võib, ronitaimedesse mattunud. Noh, mööda ühe sellise villa treppe kõndis kolm meest, mustades ülikondades. Nad keerasid ukse lukust lahti ja sisenesid gigantsesse vestibüüli. Nad ei läinud mitte otse trepist ülesse, vaid suundusid ühte pisikesse koridori mis peitus odava välimusega puitukse taga. Selle koridori seinad olid kaetud maalidega, enamus neist olid viltused. See häiris ühte meestest ning ta jäi teistest natukene maha, maale sättima. Ta jäi ühe maali ette seisma ja vahtis mitmeid minuteid jutti ühte viltust maali. Mida ta sel ajal küll mõtles? Seda ei või me iialgi teada, küll saame me aga arvata. Selleks peaksin ma ilmselt jutustama tema eelneva eluloo. Olete te valmis?   .....................
---------------------------------------------------

Ausalt, ärge küsige.
K

Õppisin Inglise Kirjanduse tunnis, et 18. sajandi Inglismaa üks tähtsamaid kirjanike oli Alexander Pope. Naljakas, kas pole? Te ei mõista nalja? Eks ma siis natukene seletan.
18. sajand oli Valgustuse hiilgehetk. Renessanss oli just lõppenud, see tähendab, et vanad kultuurid olid tõstetud tagasi tähtsaimatele pedestjaalidele maailma kuulturide hulgas. Kõige tähtsam oli aga see, et inimesed hakkasid uuesti mõtlema. Leiti, et senine maailmapilt on vale ja anti teed teadusele. Algas Ratsionalismi ajastu. Jumal lükati kõrvale, võib öelda, et uskujaid hakati nii mõnelgi pool imelikult vaatama. Jumala asemik maa peal Paavst (Pope ingl. k.) tõugati oma võimukohalt ja esile tõsteti Ratsionalismi üks säravamaid kirjanike: Alexander Pope, inglise kirjanik, kellel oli raske halvatus.
Nüüd saate sellest naljast aru?
Their faith wasn't ours, we pushed away the Pope, and in his place we found another, a better man than the Pope at that was a(A.) Pope.

Üks inimene ütleb ühe sõna ja tuhanded inimesed liiguvad, täites seda sõna nii täpselt kui võimalik. Üks sõna ja  tuhanded inimesed haaravad relvad. Imelik. Mis paneb inimest niimoodi lambana sõnu järgima? Mitte ainult valitsejate sõnu. On ka raamatuid, mis viivad inimesi tegudeni, aga mis teeb just need raamatud eriliseks? On lauljaid, keda tulevad kuulama tuhanded ja laulavad selle inimese sõnu, ülistavad teda. Miks?

Mina ei tea miks, kuigi ehk natukene tahaksin isegi teada. Massipsühhoos lihtsalt kutsub ennast uurima. Tõmbab kergelt südamealt külmaks. Samamoodi on ajalooga. Miks tegid inimesed just nii? Kust kurat tuli neile idee ehitada mingid gigantsed kolmnurksete külgedega ehitised? Absurdne!

Kas teid see siis ei huvita? Huvitabki? Siis on tore ju.

"Ou, nagu seriously või? Sa nagu päriselt kah tahad seda oma eluga teha?"
See ärritas Margust. Mis see teiste asi on mida ta oma eluga tahab teha. Õpetaja on tema arust väga hea ja tore amet, paraku ja mitte just väga tasuv. Ta keeras oma sõbrale vihaselt selja ja võttis lonksu oma tassist. Kohv talle meeldis, see aitas tal mõelda.
"Mis te karjute siin?" küsis keegi naishääl Marguse selja tagant. Margus pööras ruttu ringi ja nägi Villu kõrval seismas oma klassiõde Triinu.
Villu hakkas Triinule juba vastama, kuid Margus segas vahele: "Mis see sinu asi on, mida me karjume?"
Margus rääkis natukene valjemalt kui ta oleks pidanud, kuid ta ei saanud sinna midagi parata, ta oli ärritunud.
"Sina otsustasid juba mõni nädal pärast minuga tutvumist türatsema hakata. Mis ime siis nüüd juhtus, et sa minuga rääkida saad? Kas alkohol andis oma loa?"
Triinu nägu vajus ära ja tema silmad tõmbusid märjaks. Margus tundis ennast selle pärast natukene halvasti, kuid ainult natukene. Tüdruk oli temaga tõepoolest niimoodi käitunud ja Margus ei saanud sinna midagi parata, et see tema arust nõme oli.
"Ma lähen jalutama," lausus Margus vaikselt ja kadus rahvamassi.
Villu vaatas nukrutsevat Triinu ja küsis, lootes teda sellega ehk tagasi siiamaale tuua: "Aga kuidas sul muidu läheb?"
Kui pilgud suudaks tappa, siis oleks Triinu oma Villu ja kõik inimesed tema ümber ammu surnud. Nüüd tormas ka Triin minema, jättes Villu endamisi mõtlema, et millega ta siis nüüd jälle hakkama sai.

Lihtsalt hea....