Õllepudel laual on tühi.
See on viimane.

Enam ei joo.

Mitte kunagi.

Maks on läbi,

enam ei saagi juua.

Riiulil ilutseb tulemasin.

See oli kallis,

kuid on nüüd kasutu.

Ühtki sinu sigareti ta enam ei süüta.

Voodis on linad.

Neid ei pea enam pesema.

Sest selles voodis

sa enam ei maga.

Ainus,

mis on kastidesse pakitud,

on su raamaturiiul.

Ja hambahari.

Ma ei vannu sulle truudust,
sest mina,
erinevalt sinust,
olen truu ka ilma vandumata.

KO kaks

Praekartulid

ja pasta bolognese

minu tavaline toit.

Ma ei viitsi süüa teha.
Milleks pingutada?
Milleks raisata aega,

kui kõik mida ma vajan,

on vaid pisut energiat?

Milleks süüa lõhekala,

kui ka sprotid

ajavad asja ära?

Aga kui sina tuleks minuga,

kallis,

siis ma kokkaks.

Ma teeks sulle roogasid,

millest sa kuulnudki ei ole.

Roogasid,

mis ei vii su keelt alla,

ei,

vaid hoopis arendavad seda.

Ma teeks sulle uhkeid praade

ja kalleid magustoite,

kõike selleks,

et sul oleks veelgi rohkem energiat.

Et sa jaksaks minuga

olla nii hinges kui ka kehas.

Et sa oleksid minu,

selleks ma teeks,

kõik maailma road.

Kell on kaks.
Tule ja suudle mind.

Palusin sul rääkida mulle üks nali.
Sa vaatasid mulle silma.
Ja rääkisid.
Rääkisid päris palju asju.
Ja lõpuks ütlesid, et see on kõik üks suur nali.

Algul ei saanud ma sellest aru,
kuid siis mõistsin, see on elu -
see kõige suurem nali neist üldse.

Sinu jaoks, naine
võin muuta oma nime.

Sinu jaoks, naine,
kuigi see tundub ime,
võin jätta joomise
(ja suitsetamise ka).

Sinu jaoks, naine,
võiksin ma isegi tagasi kooli minna.

Sinu jaoks, naine,
olen ma nõus tegema
kõike.

Ma tegin pattu

Täna hommikul, kell 7.15

täpselt siis, kui ärkasin.

Ma tegin pattu.
Ma ei suudelnud sind ülesse,

vaid helistasin teisele.

Ma tegin pattu,

sest olen unustanud,

kuidas armastada päriselt.

Ma tegin pattu

ja just nõnda

leidsin Lunastuse.

Käed on rusikas
Lihas tõmbub krampi
Agresiivsus täidab hinge.

Käed on rusikas,
ma hinges hüüan appi,
agresiivsus hinges toodab juurde sappi.

Miks sa nii teed?
Jälle.
Ja korduvalt.

Miks sa kiusad mind?
Jälle.
Ja korduvalt.

Ma hõljun kergelt nagu liblikas.

Ma lendlen õnnelikuna.

Ma näen su silmi nõnda kaunina,

mind aina vaatamas.

Ma hõljun kergelt nagu liblikas,

Ma lendan kõrgelt minema.

Su silmad aeglaselt mind saadavad,

kuniks kaon su silmist ma.

Ma hõljun kergelt nagu liblikas,

ei lendle tagasi.

Ma hõljun kiirelt sinust eemale,

kuigi sind ma tahaksin.

Kolmteist kuradit,

kes istuvad mu hinges

ja naeravad.

Kolmteist päeva,

mis kadunud mu mälust,

kuid siiski rõõmsad.

Kolmteist naist,

keda olen keppinud

ja kes jäävad meelde.

Kolmteist aastat

veel oodata,

et õnnelik olla.

Kolmteist kuradit,

kes situvad mu hinge

ja naeravad.

Kolmteist.

Kuradi tosin.

Kolmteist.

Kolmteist on hea.