Thursday, February 25, 2016

5-minuti-sketš

1
(T1 tuleb uksest sisse, lühikestes riietes, pühib õlgadet lund, võtab saapad jalast ja viskab diivanile pikali. Kohvilaua pealt võtab kätte raamatu, sirvib seda, ei loe.)
(Mõne hetke möödudes tuleb samast uksest T2, märkab esimese asjana T1 saapaid ukse juures. Vaatab toas ringi. Pilk leiab ka T1 enda, kes diivanil lamab.)

T2:
    Sa oled täna varajane.

T1:
     Mmmh.

(T2 võtab samuti saapad jalast, aga mantlit seljast võtmata, läheb kööki. Hakkab asju kilekottidest välja tõstma.)

T2:
     Juhtus midagi?

T1:
    Mmmh.

(T2 jätab järsku oma tegevuse pooleli. Laseb kilekotil maha kukkuda, kõnnib ukse juurde, teeb selle lahti. Lööb pauguga kinni. Keerab end ringi, hakkab saapaid jalga panema. Üks saabas jalas, kõnnib tagasi kööki, vaatab kilekotti, tagasi ukse juurde, paneb teise saapa ka jalga. Tõmbab ukse lahti, läheb välja.)
(T1 tõstab korra pea, vaatab ukse poole. Paneb raamatu kinni, tõuseb püsti. Kõnnib raamaturiiuli juurde, võtab sealt uue raamatu, istub riiuli kõrvale tugitooli, hakkab lugema)

(T2 tuleb uksest sisse, vihaselt viskab oma mantli nagisse, rapsib saapad jalast. Läheb istub diivanile, käed rinnal risti.)

T1:
    Ma teadsin, et sa tagasi tuled.

T2:
     Mida?

T1:
    Sa käid kogu aeg niimoodi uitamas. Sellepärast ma sulle järgi ei tulnudki.

T2:
    Mida iganes.

(T2 kiigutab kärsitult jalga. T1 ei tee seda märkamagi, süvenedes vaid oma raamatusse. T2 köhatab, endiselt ei tule teiselt mingit reaktsiooni. T2 heidab ühe jala üle põlve, siis teise. Ikka ei mingit reaktsiooni. Tõuseb püsti, kaob kööki, tuleb tagasi koos tassiga. Tassis on kohvi. Joob. Joob natukene valjemalt.)
(T1 lõpuks paneb raamatu kinni, asetab selle tugitooli käsitoe peale. Tõuseb, kaob teise tuppa, tuleb mõne hetke pärast tagasi, ülikonda riietatult. Vaatab korraks T2 poole, kehitab õlgu, paneb kingi jalga.)
(T2 vaatab seda. Natukene mossis, aga samas üllatunud. Ta tahaks justkui küsida, et kuhu too läheb, aga ei tee seda.)
(T1 lõpetab teise kingapael sidumise. Pühib midagi kinganina pealt. Tõuseb püsti ja astub uksest välja.)

(T2 hüppab püsti, paneb end kiirelt riidesse, saapad jalga ja mantli selga, veel enne kui mantli kinni saab nööbitud, haarab nagist võtmed ja läheb uksest välja.)
Kostab kuidas uks lukustatakse.

2
(T1 tuleb uksest sisse, lühikestes riietes, pühib õlgadet lund, võtab saapad jalast ja viskab diivanile pikali. Kohvilaua pealt võtab kätte raamatu, sirvib seda, ei loe.)
(Mõne hetke möödudes tuleb samast uksest T2, märkab esimese asjana T1 saapaid ukse juures. Vaatab toas ringi. Pilk leiab ka T1 enda, kes diivanil lamab.)

T2:
    Sa oled täna varajane.

T1:
     Mmmh.

(T2 võtab samuti saapad jalast, aga mantlit seljast võtmata, läheb kööki. Hakkab asju kilekottidest välja tõstma.)

T2:
     Juhtus midagi?

T1:
    Mmmh.

(T2 jätab järsku oma tegevuse pooleli. Laseb kilekotil maha kukkuda, kõnnib ukse juurde, teeb selle lahti. Lööb pauguga kinni. Keerab end ringi, hakkab saapaid jalga panema. Üks saabas jalas, kõnnib tagasi kööki, vaatab kilekotti, tagasi ukse juurde, paneb teise saapa ka jalga. Tõmbab ukse lahti, läheb välja.)
(T1 tõstab korra pea, vaatab ukse poole. Paneb raamatu kinni, tõuseb püsti. Kõnnib raamaturiiuli juurde, võtab sealt uue raamatu, istub riiuli kõrvale tugitooli, hakkab lugema. Vaatab ukse poole. Üritab tagasi raamatule keskenduda. 
 Tõuseb, kaob teise tuppa, tuleb mõne hetke pärast tagasi, ülikonda riietatult. Vaatab korraks toas ringi, kehitab õlgu, paneb kingi jalga.)
(Uks läheb lahti. T2 seisab ukse peal. T1 on just teise kingapaela kinni sidunud, pühib midagi kinganina pealt. Tõuseb püsti, naeratab T2-le.)


T1:
    Ma teadsin, et sa tagasi tuled.

T2:
     Mida?

T1:
    Sa käid kogu aeg niimoodi uitamas. Sellepärast ma sulle järgi ei tulnudki.

T2:
    Mida iganes.

(T2 jääb ukseavasse seisma. T1 võtab nagist võtmed ja astub uksest välja, lükates T2-te enda ees.)
Kostab kuidas uks lukustatakse.

3
(T1 tuleb uksest sisse, lühikestes riietes, pühib õlgadet lund, võtab saapad jalast ja viskab diivanile pikali. Kohvilaua pealt võtab kätte raamatu, sirvib seda, ei loe.)
(Mõne hetke möödudes tuleb samast uksest T2, märkab esimese asjana T1 saapaid ukse juures. Vaatab toas ringi. Pilk leiab ka T1 enda, kes diivanil lamab.)

T2:
    Sa oled täna varajane.

T1:
     Mmmh.

(T2 võtab samuti saapad jalast, aga mantlit seljast võtmata, läheb kööki. Hakkab asju kilekottidest välja tõstma.)

T2:
     Juhtus midagi?

T1:


    Mmmh.

(T2 jätab järsku oma tegevuse pooleli. Laseb kilekotil maha kukkuda, kõnnib diivani juurde. Istub kaksiratsa T1 sülle.)

T1:
    Ma teadsin, et sa tagasi tuled.

T2:
     Mida?

T1:
    Sa käid kogu aeg niimoodi uitamas. Sellepärast ma sulle järgi ei tulnudki.

T2:
    Mida iganes. Mis sul juhtus?

T1:
    Usu mind, mitte midagi.

T2:
    Olgu.

(T1 tõuseb püsti, sundides niimoodi ka T2 püsti tõusma. T1 võtab nagist T2 mantli, viskab selle talle, paneb siis ennast riidesse. T2 paneb mantli selga, T1 teeb talle ukse lahti. T2 läheb uksest välja, T1 tema kannul.)
KLÕPS-KLÕPS. Uks lukustatakse.

Tuesday, February 9, 2016

"Düüd, lähme võtame pärast jooksu burksi."

Sattusin täna oma Facebook'i uudistevoos ühe häiriva postituse otsa. Nimelt on lehel "Eestimaa liigub" loosimisvõistlus. Kirjutada oma lemmik vastlatraditsiooni ja jagad pilti ning võid võta. Loosi läksid siis 10 EOK-i olümpiapuffi ja 10 kasti Coca-Colat.

Ei, see postitus ise ei olnud minu jaoks häiriv. Häiriv oli selle inimese postitus, kes oli teinud sellest postitusest pilti, jooninud alla punasega selle coca osa ja siis kuulutanud:
"Kuidas käivad kokku kampaania Eestimaa liigub ja Coca-Cola?
Kas nii, et esmalt söödame lapsed saia täis, loputame selle coca-colaga alla ja siis hakkame mõtlema, kuidas lapsed liikuma saada? 

Tekitame probleemi ja asume seda õhinal lahendama. Hurraa!"
Noh... Jah. Antud inimene (jätan nime mainimata) tegeleb "tervisega" ka mujal ja õpetab lastele, et kui tahad mingit snäkki siis tohiks süüa ainult beebi-porgandeid ja loputada need alla veega. Sest kõik muu teeb su kohe paksuks? Oot-oot. Nüüd läks käest ära.
Seda postitust vaatama jäädes jõudsin lugedes arusaamale, et ilmselt talle vastlakuklid ka ei meeldi (vt. märkus saiade kohta). Ja muidugi siis probleemi tekitamine ja lahendamine.
Aga... Ma ei saa aru, mis siis cocas nii halba on, et me ei tohiks seda inimestele anda?
Noh, kõik need suhkrud ja keemia tõesti, ei ole hea. Kui seda juua kogu-fing-aeg. Aga kas see on tõesti probleem?
Muidugi oli seal siis sama inimese tutvusringkond, kes kohe hakkasid seal kiruma, et kuidas nad ikka võivad nii teha ja see ei kõlba mitte kuhugi ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi.
Üks teine inimene komenteeris "Eestimaa liigub" sama loosimise pildi alla:
"Väga imelik loosida Coca-Cola jooke lehel kus propagandeeritakse tervisliku eluviisi, kuid aga buffi tahaks küll(:
Kui lumi tuleb siis kindlasti kelguga liu laskmine"
See sai samalt organisatsioonilt ka ilusa vastuse:
"Hea V! Tervisliku eluviisi põhitõde seisneb mõõdukuses, mida iganes me ei tee, ei söö või ei joo. Tänud kommenteerimast ja oma lemmiktraditsioonist teada andmast."
Ja see ongi see koht, mis mind häirib. Näete, organisatsioon seletab ka teile ilusti ära, aga te ikka ei saa aru. Coca-Cola ega McDonald's ei tee sind paksuks, vastupidiselt nende "tervislike" inimeste arvamusele, kes selle loosi pärast äksi täis läksid (McDonalds'it mainitud, sest kusagil seal komentaarides tehti sellest ka suur number, et näete, koka ja mäk sponsoreerivad kogu aeg spordiüritusi, on ikka tõprad). Kusagil räägiti lausa raha haisemisest ja sellest, et see on äärmiselt ebaeetiline ja ma ei tea mida kõike veel.
But we're getting side-tracked here. Kuhu ma tahtsin jõuda, kaitstes siin kõike seda mida inimesed peavad kohutavalt ebatervislikuks: Sõltub kuidas ja kui palju sa seda tarbid.
Mis aga nende asjade vastu võitlevate inimeste põhiprobleem on: lapsed on paksud ja laisad.
Ma küll ei tahaks kedagi solvata, aga ma teen seda ikka. Kelle probleem on paksud lapsed? Lapsevanemate.

Kui su laps on paks ja ajab näost sisse burkse ja karastusjooke siis on sul süüdistada ainult sind ennast, mitte Coca-Colat. Ma joon kokat, ma käin (tõenäoliselt isegi tihedamini kui oleks viisakas) burksi söömas. Kodus söön ka filmi vaadates krõpsu. Vahel tarbin isegi õlut. Ja vaadake. Ma ei ole paks. Vastupidi, ma tahaks pigem tõenäoliselt mõned kilod juurde võtta.
Mu jutu point ei ole nüüd neid asju räigelt promoda, et tehke ikka. Samas, kui sa ikka tahad üht värskendavat koolat, siis mine ja joo üks kuradima värskendav koola. Seda keelata on peaaegu sama loll kui hakata taimetoitlaseks (mis on veelgi ebatervislikum, aga täiesti omaette teema). Võta aega oma lapsele selgeks teha, et vahel on okei burksi süüa. Täpselt nagu tuleks ka selgeks teha, et täiesti okei on ka väljas joosta ja liikuda (seda parem, kui seda pere-keskis tehakse). Näiteks: mine perega matkama, võtke fotokas kaasa, käige looduses, uudistage. Võib-olla jääge isegi telkima, et siis lõkke ääres võtta oma kotist välja kuuspakk Coca-Colat ning seda koos perega mõnusalt aega veetes nautida. Liigutage rohkem ja vinguge vähem.