Sa kõnnid kõrvaklapid peas ja silmad maas ning ei märka kogu seda ilu, mis sinu ümber keeb. Mida see maailm teeb ja kuidas ta keerleb, keerleb, keerleb orbiidilt välja. Sa kõnnid, mõeldes tööst ja ööst ning arutled mida oma vaba hetkega teha. Niimoodi jääbki sul märkamata, et võiksid lihtsalt. Kulgedes. Tajuda rohkem aga teha vähem (ometigi samaväärselt)
Ja kui sinagi otsustad kunagi istuda Portugali päiksese käes liivarannale, olen ma ära ütlemata uhke.
Ütle nüüd. Kas sealgi on sul kõrvaklapid?
Monday, July 21, 2014
Märkus sulle taskusse
Subscribe to:
Posts (Atom)