Istun ja vahin lakke. Tahaks kirjutada, aga ei tule välja. Jälle. Miks? Aga millest mul olekski kirjutada? Viimased kaks ja pool kuud on kogu mu elu keerelnud selle ümber, et seista korralikult valvel ja hoida marssides joondumist. Kirjutan sellest? Aga, kurat võtaks, kaua jaksavad inimesed neid Kaitseväe lugusid kuulata. Nii kui nii on need kõik põhimõtteliselt üks ja sama.
Tjah. Tõsi. Uudiseid me ju näeme ja saame ka läbi oma suurepäraste nutikate telefonide ka internetis surfata. Tean seda, et Kreekas valiti (aga mis sellest sai? Vajus nagu ära kuhugi...) Tean, et Ukrainas sõditakse (teevad nad seda ikka veel?) Tean, et Edgaril amputeeriti jalg (vasak? Parem?) Tean (vist?)
Aga mida ma nende teadmistega peale hakkan? Võtan teadmiseks, lähen magama ja siis jälle hommikul jooksma ja kedagi ei huvita, mis see ISIS siis täpsemalt tahab ja mida nad seal kusagil kaugel teevad.
Valiti uus valitsus. Tore. Kas nüüd saab tatra asemel midagi muud lõunaks? Nope. Kõik jääb ikka samaks.
Aga tore on näha, et juskui peaks ju olema pidevalt miski, mis muutub.
Eks ma võiks ju kõigest sellest, mis meie ümber toimub midagi kirjutada ka. Kui ma viitsiks. Aga see toimub meie ümber, mitte meiega. Või? Oota... Tähendab... Nüüd läks jälle rappa.
Faking Martin ja Katrin. Neist võiks ka ju kirjutada! (ma ju millalgi äsja tegin seda jälle? Ahjaa. Drakadeemia Baaskursuse lõputööks. Heh. Naljakad on need kaks tegelast ikka küll...) Aga mitu korda jaksate teie üht ja sama lugu aina uuesti ja uuesti lugeda (sest, nagu välja tuleb, võin mina neid kirjutada ikka sitaks)
Aga olgem lõpuks ausad... Minu kirjatükid võivad ju isegi kedagi teist puudutada (või isegi mitut teist), aga kui paljudele need ikka niimoodi pikalt hinge lähevad? Kellele jõuab mõni mõistusesse ja tekitab ahhaa momendi? Kas nad seda mul endalgi tekitavad?
Küsimusi oskan ma palju esitada. Ja seda üritan ma ju oma kirjutamisega ka teha. Esitada küsimusi. Vastused on üle hinnatud. Või midagi sellist.
Tegelikult pole asjad üldse nii halvad. Hakkasin ühte näidendit kirjutama. Täiesti päriselt. Samas võiks sellest teha samahästi ka lühifilmi. Või seriaali. Türa, ma suudan kõike kirjutada.
