Kirjuta...

Ja nii ta läkski.
Järjekordne päikeseloojang, teksastagid ja
pikk jutt elu, eksistentsi ning
kõige üle üldiselt.

Aga see hetk,
see üürike moment su elust,
muutub korraks kõige olulisemaks.

Su sõrmeotsad värisevad,
kui su huuled moodustavad järjekordseid sõnu,
mis tuleb valida hoolikalt.
Tunned kurve oma suu ümbruses,
kui häälik-häälikule järgneb.

Ühendus aju ja suu vahel katkeb.

Hommikul ärgates ei suuda sa täpselt meenutada
mis siis tegelikult juhtus.
Kuid kõige olulisem ongi
lihtsalt, et juhtus.