Pärast viie minutilist vaikuses seismist, küsis Edward.
"Noh, mis sa välja nuputasid?"
Maki pööras vihase pilgu Edwardi poole ja käratas.
"No kurat, ma ei saa ju mõelda, kui mingi totaalne..."
Maki jäi järsku vait, vaadates seina ääres olevat akende virna. Kuidas Kumori ta Charlene'i juurde oli viinud? Ta vahetas lihtsalt uksel lingi ära. Äkki töötab see akendega sama moodi? Maki hakkas järsku tuba läbi kammima, otsides linki, kuid kahjuks polnud toas ühtegi lingi molekuligi. Edward vaatas kuidas Maki paaniliselt mutrite hunnikus tuhnis ning haigutas siis valjult.
"Ma lähen ja puhkan silma veidi ja ma soovitan sul sama teha, pole mõtet ennast üle mõelda. Sa võid minu telgis puhata kui tahad."
Maki keeras ennast aeglaselt Edwardi poole, nii vihane pilk silmis, et Edward automaatselt kaks sammu tagasi astus. Maki surus ühe oma rusikas käe teise pihku, nii et luud raksusid.
"Kuradi pervert, unista edasi, et ma sinu telki tulen. Ma saan siin kah väga hästi hakkama."
Edward, Maki käitumisest hirmutatud, ronis ruttu aknast välja ja hõikas.
"Puhkus pool tundi!"
Mõne minutiga polnud põllumaal enam ühtegi inimest näha, kõik olid telkidesse kadunud. Maki pani silmad kinni ja hingas sügavalt sisse. Mida Kumori oma vihjega mõtles? Kui Maki uuesti silmad avas ja akende virna vaatas, tuli talle mõte. Äkki see isegi töötab? Ta haaras endale riiulist vajalikud tööriistad ja hakkas akent seinalt maha võtma. Kui ta akna lõpuks eest sai, viskas ta selle naerdes põrandale. Nüüd oli seinas lihtsalt auk ja selle taga, paeguse toa pikendus. Maki võttis hunnikust esimese akna ja kinnitas selle sinna, kus seinas nüüd auk oli. Maki astus sammu tagasi ja vaatas läbi akna, mis nüüd viis ruumi mille põranda all ja seinade taga näis olevat vesi, vaikselt lainetades. Maki lõi aknal klaasid katki, sest ka sellel aknal puudus link ning ronis läbi selle uude ruumi.
No comments:
Post a Comment