Armuhammustus

Hommikul sall su kaelas

justkui kurguvaevas

oleksid

Kuid tegelikult taevas

eile õhtul

unustustehõlmas kogemata

pakutud sai üle,

kui mu süles

sinust tüki haarasin

See oli armastus,

mis hammustuse tingis.

Ehk vaid natukene üle piiri mindi

kuid unustuses unustati see

ja me

muigame üksteisele,

sest vaid meie teame

et Armuhammustus

on hea

M N

Muusika plahvatab mu ümber
tuhandeks värviks ja siis leekides kümblen
mis kõlaritest lahvatavad.

Seisatan, vaatan
sa vaatad ka.
Aru ei saa,
mis mul sisse läks
Vaatan ja nagu su sisse näeks...

Selgitan kõike energiast
kaunist ja kergest
mis tantsides meid kõiki ühendab
iga liigutus lühendab
distantsi me vahel

ja järsku kaheks
lõheneb aeg

Ruum on täis rahvast
igaüks tükikese kahmab
pea kohal hõljuvast Unistusest ja Vabadusest
ning õhtu kaduvusest
keegi ei kõnele

veel vaid mõnele
saab kõik selgeks.

Nii kergeks muutub keha.
muutub ruum, koidab eha
ja silm vaatab silma
justkui teise ilma
pupill aheneb
vahemaa kahaneb
Kaks maailma põrkvad kokku
värvid tõmbuvad kokku
mattes nad endasse
kattes neid hingi veel
reaalsuse eest

ja järsku selle kõige seest

Plahvatus.
ja ohe