Kirjuta...

Nad seisid vastakuti, poiss ja tüdruk, mõlemad põrnitsemas teineteist. Tüdruku kulmud olid üles tõstetud ja silmad pärani. Tema suu, mis muidu juba niigi peenike oli, oli täielikult kriipsuks kahanenud. Poisi nägu oli rahulik. Mitte midagi reetev. Mõlemad neist hingeldasid natukene. Tüdruku sihvakas keha tõusis ja langes aeglaselt tema hingamise rütmis. Käed oli tal kõrvale langenud.

Poiss oli käed rinnale risti pannud ja vaatas tüdrukule otse silma, justkui üritaks ta sealt midagi välja lugeda.

Vaikuse lõhkus lõpuks poiss, astudes tüdrukule lähemale ja puudutas õrnalt tema põske, silitades seda ühe sõrmega.

"Ma ei saa sinna midagi parata. Ise sa küsisid..."

Tüdruk lükkas pärast mõnehetkelist segadust poisi käe ära,

"Me ei ole nii lähedased!"

 Poiss kehitas õlgu, astus sammu tagasi.

"Las ta siis olla. Ma lihtsalt mõtlesin, et kui sa küsisid, siis ma vastan ausalt. Räägin ära selle, mis minul südamel oli. Aga ju me tõesti ei ole nii lähedased."

Poiss keeras tüdrukule selja ja kõndis toast välja. Tüdruk ohkas, keeras ennast korraks ringi ja vaatas aknast välja. Lund sadas.

Poiss istus teises toas maha diivanile ja avas uue õllepurgi.

Kõik liikus endiselt samamoodi edasi. Rahvas nende ümber vestles ägedalt. Kostis naeru ja hõikeid. Pidu oli täies hoos.