Komissar Raja - 4

Raja jõudis oma mõttekäiguga lõpuks kõige kohutavamatele mõtetele mis tal üldse võisid tulla. Tema naine.
Miks peaks tema naine tahtma teda tööl hoida? Tal on armuke ja ta tahtis Raja kodunt eemal hoida. Kas tal on mõni tugi sellele mõttele? Ta naine ei olnud pahane, et ta pidevalt tööl on. Aga see on ju absrudne! See ei saa tõsi olla! Või siiski?
Raja oli juba pikemat aega lihtsalt oma laua taga istunud. Ta ei olnud teinud ühtegi märget. Ta ei olnud vaadanud ühtegi aruannet.
"Komissar, kas te tuleksite korraks?"
Raja vaatas otsa teda kutsuma tulnud nooreminspektorile. Ta vaatas korraks oma aruandeid, lõi neile siis aga käega ja läks nooreminspektori järel.
"Kuhu sa mind viid?"
"Ma ei tohtinud öelda, härra komissar. Siit uksest sisse."
Raja tänas oma teejuhti, kes pea koheselt minema jooksis. Hetkeks mõtles komissar kas ta peaks koputama, kuid lükkas siis ukse niisama lahti ja jäi suu ammuli enda ees avanevat tuba vaadata. See oli pisike kontor, mis oli täiesti tundmatuseni ümber tehtud. Igal pool põlesid küünlad. Toa keskel olid maha pandud padjad ja kandik kahe praega. Nende kõrval omakorda lamasid erinevad dokumendid, ilmselt praegusest mõrvajuhtumist.
"Ma mõtlesin, et teen teile ilusa õhtusöögi jaoskonnas, komissar, kuna te ise jaoskonnast lahkuda ei taha."
"Järvela... See on... Väga kena sinust."
"Palun, Tiit, istu."
Raja istus patjadele ja Järvela istus tema vastu. Lisaks kõige selle üles sättimisele oli Järvela ennast ka natukene ilusamalt riidesse kandnud, kandes nüüd üpriski avara dekolteega lühikest kleiti, tema pikad blondid juuksed langemas vaid ühele õlale.
Nad sõid ja rääksid juttu. Dokumente nad ei puutunud. Praegu ei tahtnud Raja sellele mõelda.
"Miks sa seda tegid, Järvela?" küsis Raja õnnelikult.
"Sa paistsid väsinud. Sul oli puhkust vaja. Kui sina töölt ära ei saa tulla, siis me võtame töö natukeseks sinult ära. Kuigi, nagu näha on see veel siin," Järvela viipas dokumenditele nende kõrval.
"Praegu ma neid ei vaata. Praegu on mul silmi ainult ühe asja jaoks."
Järvela nihkus Rajale vaikselt lähemale kuniks nad mõlemad tundsid teineteise hingeõhku enda peal.
"Komissar Raja?"
"Jah, Järvela?"
"Palun luba teid suudelda,"
Raja ei hakanud vastama, vaid tõmbas tütarlapse enda embusesse ja surus oma huuled vastu tema omi. Ta käsi libises mööda naise keha alla, tema säärele ja hakkas siis aeglaselt jälle ülespoole liikuma, jõudes tagasi kleidi ääreni, kui Rajale järsku midagi koitis. Mis siis kui? Ei. Ei ole võimalik.