Kartuli Vabariik 5

"Sina?! Kuningaks?! Sa ei tohi! Ma ei luba seda!" karjatas Vanim Ema äsja Mägede Kuningriigi uueks valitsejaks kuulutatud Kooritud Mehele.
"Ma mõtleks hästi järele, Vanim Ema. See tähendaks Mägilale sõja kuulutamist."
Vanim Ema, kes oli vahepeal ärritunult püsti tõusnud, vajus vaikides tagasi oma troonile istuma.
Kooritud Mees kummardas Vanima Ema ees ja viipas Suurele Muutusele, et ta tema ees saalist ja isegi majast välja astuks.
Tänaval käis endiselt lahingulärm, kuid Suur Muutus karjus üle selle kõige:
"Lõpetage, vennad, Mägede Kuningriigi pojad! Meil on nüüd kuningas!"
Kaklused lõppesid kohe. Lõunalased hakkasid juubeldama ja põhjalased vaatasid segaduses ringi. Nad ei mõistnud mis kuningast nad rääkisid.
Juba mõned minutid hiljem oli Kartuli Vabariigi pealinn lõunamaade kartulitest tühi ja naases tagasi oma tavalise elusagina juurde.
-------
Suur Muutus juhatas Kooritud Mehe keset mägesid asuvasse pisikesse kividest kokku klopsitud majakesse.
"See on teie algne kodu, teie majesteet. Vähemalt senikaua kuniks meil midagi suuremat valmib. Ma vabandan kui see pole päris see mida te ootasite."
"Ei, see sobib väga hästi." ütles Kooritud Mees vaadates tagasihoidlikus kivihütis ringi. Siin oli vaid voodi ja kirjutuslaud. Algselt tal rohkem vaja ei olnudki.
"Suur Muutus, on mul veel mingeid kohustusi lähiajal või võin ma hakata seda riiki nüüd oma nägemuse järgi vormima?"
"Aga otseloomulikult, kuningas Mees. Teie olete valitseja. Te ei vastuta kellegi ees peale Istutaja enda."
"Ahah, selge. Aga ega mulle juhuslikult nõuniku pole määratud, kes mind riigi siseasjadega kursis hoiaks?"
Sel hetkel asuts sisse käskjalg, seesama, kes oli Suurele Muutusele mäe otsa sõnumi toonud ja kes oli käinud komandöriga rääkimas.
"Kõige austatum majesteet, Suur Muutus. Tark on kuhugi kadunud. Niipea kui te uue kuningaga naasesite, härra Muutus, ei leidnud keegi temast enam jälgegi. Tema kodust on kõik ta asjad samuti kaasa võetud."
"Mismõttes? Ta pidi meie uue kuninga nõunikuks hakkama!"
Kooritud Mees asuts rahulikult Suure Muutuse juurde ja pani oma käe ta õlale.
"Ei ole hullu, Muutus. Ma palun sind, et sa hakkaksid minu nõunikuks. Oled sa nõus?"
Suur Muutus vaatas arglikult pilgul toas ringi, justkui üritaks ta kuhugi põgeneda, kuid lõi lõpuks allaandvalt silmad maha.
"Ma elan, et teenida, teie majesteet."
-------
Tark kõndis mööda metsistunud rada mere äärde, vedades vaevaliselt enda järel kogu oma vara. Jõudes lõpuks randa tõmbas ta korra käega üle oma higiseks tõmbunud otsaesise ja vaatas ringi. Kusagil siin pidi olema üks paat. Tark otsis paaniliselt kogu mereääre läbi, kuid ei leidnud seda paati kusagilt.
"Kurat!" karjatas ta valjult ja vajus, pea käte vahel, oma asjadele istuma.
"Otsid seda?"
Tark tõstis oma pea ja nägi enda ees seimas midagi, mis ei olnud kindlasti kartul. See miski vedas enda järel pisikest puupaati.
Tark vaatas talle otsa ja noogutas.
Mõni hetk hiljem istusid mõlemad juba paadis ja aerutasid avamere poole.