Vana heebrea mees istus oma sametkattega toolil ja kuulas oma poja uudiseid ilmas toimuva kohta. Tema poeg oli meremees ja naasis just Euroopast kullalaevaga. Kui poiss hakkas parasjagu rääkima Prantsusmaa kuninga õukonnast peatas mees ta käeviibutusega ja tõusis püsti.
"Poeg," alustas ta juttu, "ma olen vanaks jäänud. Kas sa ei arva, et sa natukene liiale oma reisidega ei lähe? Sa peaks olema siin minu kõrval ja õppima meie perekonda üleval hoidma."
Poeg langetas pilgu ja pomises midagi ja ennem kui ta isa jõudis paluda tal ennast korrata tormas sisse üks heledapäine noormees ja karjatas: "Mu isand, tulge ruttu! Alt rannast leiti just midagi kummalist!"
Vanur vandus omas keeles ja haaras seina najalt oma jalutuskepi ja hakkas selle najal kiirel sammul sõnumitooja järel kõndima. Juba kaugelt oli näha rannale kogunenud rahvamassi ja mitte just väga kaugel seisis merel võõrapärane laev. Heebrea mees tungis läbi rahvamassi ja tema ees avanes väga kummaline vaatepilt. Kolm last, mitte ükski vanem kui üheksa aastat, istusid rannaliival ja igaüks hoidis käes pirakat kalliskivi. Sõnumitooja trügis vanuri kõrvale ja ütles: "Need kolm tulid sellel laevaga, nad vannuvad, et laeval pole kedagi teist peale nende."
Vanur sügas habet ja küsis: "Kas te saatsite kellegi laeva kontrollima?"
Sõnumitooja noogutas ja vaatas siis laeva poole, kust nüüd oli näha lähenemas väikest sõudepaati kahe mehega: "Isand, sealt meie mehed tulevadki uudistega."
Vanur andis käsu lapsed rannalt ära viia ja neile süüa ning juua anda. Siis pöördus ta tagasi sõnumitooja poole: "Mis keelt need lapsed kõnelevad?"
"Sama keelt mida Saksid, mu isand."
Siis jõudis paat rannale ja inimesed, kes polnud lastega läinud, tõttasid neilt uudiseid kuulama. Heebrea vanur trügis jällegi rahvast läbi ja käratas: "Kas te lojused saate siit minema? Minge parem sõnumeid mööda Islandit laiali jagama. Kas te arvate, et teist siin kasu on? Kutsuge kokku kõik hõimlased!"
Rahvas läks vastumeelselt laiali ja vanur pöördus laevalt tulijate poole: "Nii, mis uudiseid te toote?"
Mehed vaatasid arglikult teineteisele otsa ja üks neist ütles: "Laste jutt peab paika, mu isand. Laeval ei ole kedagi. Aga laeval olles nägime me Euroopa poolt tulemas laevastiku."
Heebrea mees ohkas. Ta tundis oma vandust sel hetkel eriti tugevalt ja väsimus surus teda veelgi rohkem oma kepile toetuma.
"Saatke sõna meie tublidele sõduritele ja laevnikele. Valmistuda kõigeks. Kui peaks mõni käskjalg nende laevadelt tulema, saatke ta minu kotta."
No comments:
Post a Comment