Möödus viis, kümme, kakskümmend minutit ennem kui poiss koos emaga kabinetist välja astus. Emal olid silmad nutmisest punased, poisil aga silmad segadusest kinni. Kui nad välja astusid hüppas tüdruk püsti ja küsis poisilt: "Mis oli, Karl?"
Poiss ei vastanud vaid tuiskas koos oma emaga välja. Tüdruk jooksis neile järgi, hõigates: "Hei, Karl! Oota!"
Poiss jäi lõpuks seisma ja pöördus tüdruku poole: "Mida?"
Maarja surus poisi pihku paberilipiku ja lisas: "Lihtsalt kui sul on vaja kellegagi rääkida."
Poiss pomises midagi ja pöördus jälle minekule. Parklas nägi Karl pingil istumas, pisarad põskedel, sama meest, kes ennem teda asti juures oli käinud. Mingil seletamatul põhjusel tundis poiss vajadust mehe juurde astuda, mida ta ka tegi.
"Kõik korras?" küsis ta mehelt. Vastuseks raputas mees pead.
"Mis juhtus?" küsis poiss uuesti. Mees ainult raputas pead ja viipas poisile, et ta rahule jäetaks. Poiss noogutas ja kõndis vaikuses oma ema juurde. Minema sõites jägis poiss meest, kes ennast selle aja jooksul üldse polnud liigutanud.
No comments:
Post a Comment