Monday, March 8, 2010

Lühijutud - Tore on olla siin maamuna peal: Osa 1

   Kujutate ette haigla ooteruumi? Selline valge, üksik lill kusagil kaugel koridori nurgas nukralt seismas ja säästupirnid valgustamas pinkide rida arstide uste taga. Haiglas oli täna rahulik päev ja ooteruumis istus ainult kolm inimest. Kaks neist istusid sellele üksikule lillele üpriski lähedal, noor poiss ja juba vanemapoolne naine.
"Istu nüüd ilusti!" manitses naine poissi. Poiss nihkus toolil enam-vähem sirgemalt istuma ja surus klapid kõrva. Naine tõmbas tal klapi aga kõrvast ja ütles tasandatud häälel: "Pane see asjapulk vaiksemaks, teistel ei ole vaja sinu lärmi kuulda."
Poiss surus klapi tagasi kõrva ja muusika läks hoopis valjemaks. Pilt oli selge, need kaks on ema ja poeg.
   Neist ligi kümme sammu kaugemal istus noor tütarlaps kelle välimuse kirjeldamine on üpriski raske. Ta kandis erksavärvilisi riideid: punane jakk, kollane särk ja vikerkaare värviline müts. Mütsi alt tulid välja pikad punased juuksed, mis raamisid tema vaat et peaaegu perfektset nägu. Ta istus üksinda naeratades ja temagi kõrvus olid kõrvaklapid. Ta ei paistnud olevat väga vanem kui see poiss koridoris, ehk siis nad mõlemad jäid oma vanusega vahemikku 15 kuni 18.
   Järsku lõhkus koridoris kajavat summutatud muusikat ukse avamine. Arsti kabinetist astus välja veel üks nooruk, mustade juustega ja must habemetüügas lõua otsas ja, looduslikuks kontrastiks, lumivalge nägu. Ta hakkas tummalt mööda koridori ära kõndima kui järsku hõigati arstikabinetist: "Härra Veltmann, oodake!"
Nooruk jäi seisma ja üks medõde jooksis paberileht käes tema juurde: "Te unustasite selle maha."
Mees tänas teda ja jätkas oma kõndi. Nüüd pöördus õde ootajate poole ja ütles: "Kaljuorg, palun. Proua, me sooviks alguses ainult teiega rääkida."
Poiss, kes oli alguses hakanud oma emaga koos liikuma, istus maha tüdruku vastu. Nad vaatasid mõni hetk teineteisele silma ja tüdruk küsis siis: "Mille eest sind siia toodi?"
Poiss kehitas õlgu ja jälle langes vaikus koridori, kuid tüdruk ei lasknud sellel kaua püsida.
"Minu nimi on Maarja."
"Karl," oli poisi lühike vastus aga tüdruk ei tahtnud vaikusele alla vanduda.
"Kus koolis sa käid?"
Poiss hakkas juba vastama, kui arstikabineti uks lahti läks ja medõde ta sisse kutsus.

No comments:

Post a Comment