Kirjuta...

Järgmisel hommikul ärkas Jaak juba varakult ja läks välja jalutama, jättes oma telefoni igaks juhuks koju. Ta oli eelmine õhtu saatnud sõnumi ja nüüd ta kartis. Ta kartis vastust, mis teda seal võis oodata. Oli juba lõuna, kui Jaak tagasi koju läks ja avastas, et tal on üks vastamata kõne. See oli Karlilt. Jaagu nägu läks särama, sest talle tõesti meeldis Karliga rääkida ja seetõttu helistas ta ka viivitamatult tagasi. Karl oli helistanud, et teda õhtuks välja kutsuda.

Õhtu ei saabunud Jaagu jaoks piisavalt kiirest, ta küll saabus, kuid Jaak pidi teda liialt ootama. Poiss läks juba varakult linna ja jõi kohvikus tassi kohvi, jälgides samal ajal enda ümber olevaid inimesi. See oli asi, mida Karl talle oli tutvustanud kui ülimalt põnevat tegevust. Lõpuks saabus Karl isegi samasse kohvikusse, kuid ta ei pannud Jaaku alguses tähele, vaid istus temast mitu lauda kaugemale ja tellis endale kohvi. Seejärel tõmbas ta oma telefoni taskust ja hakkas seda uurima. Jaak jäi teda aga jälgima, lihtsalt huvi pärast. Karl oli talle rääkinud, kuidas kogu inimese eluloo võib välja lugeda tema liigutustest, seda ta siis nüüd ka tema peal üritas.
Muidu ei suutnud Jaak väga midagi välja lugeda, kuid kui üks tüdruk sisse astus ja Karl oma pea tõstis ja talle otsa vaatas ja nende pilgud kohtusid... ja see kuidas Karl seejärel oma pilgu häbelikult, kuid samas ka kuidagi agresiivselt, maha lõi, sellest kõigest luges Jaak välja midagi, millest ta ise segadusse sattus.
Jaak ootas veel mõned minutid ja saatis siis Karlile sõnumi, et ta enda ümber ringi vaataks. Kui Karli telefon vibreerima hakkas, võpatas ta oma toolis lausa hetkeks, kuid kui ta juba Jaagule otsa vaatas ja püsti tõusis, säras tema nägu sama positiivselt kui varem.