Kirjuta...

Tühja kehaga.
Tühja mõistusega.

Ilma ühegi takistuseta.

Sa istud.

Sa vaatad.
Kuid tere ei ütle.

Kas sa kardad?

Kahju hakkab.

Minul.

Võib-olla ka sinul.

Kuid ma tean,

et ega

sealt head nahka ei saa.

Sellest kurbusest.

Ja kahjust.

Tuleb liigelda mööda tänavaid.

Ja tunnetada,

kuhu sind sisse kutsutakse.

Naljakas on see,

et mind paistab kutsuvat see koht

kus kohtasin sind,

ja kus lõpetasime öö.

Ütleb nii mõndagi?