Kirjuta...

Vahel tuleb lihtsalt olla inimene, kes teistele ülimalt meeldib ja vahel tuleb olla täielik värdjas, kes kõigil kopa ette viskab. Tõmbudes enda mõtetega endasse, hoides kaugustesse ja jäädes välja suhtlusest.
Tauno tunneb ennast vahel nii, viimasel ajal eriti seda viimast. Ta käis peol, kuid ta ei rääkinud kellegagi väga. Ta lihtsalt istus ja jälgis. Kui talt küsiti, on kõik korras, vastas ta lihtsalt: "Jah, muidugi. Ma lihtsalt kuulan, mis te räägite."
Ta oli kunagi olnud seltskonna hing, käies sellega mõningatele isegi et pinda, kuid nüüd... Nüüd oli ta vaid hale vari oma endisest minast, vajudes kõikjal tahaplaanile, olles lihtsalt seal... kusagil.
Kunagi oli ta olnud inimeste jaoks alati see, kellega võib tulla rääkima, kuid nüüd ei vajanud teda enam keegi. Ja kui tema kedagi vajas, polnud tal haarata kinni ühestki inimesest.
See kõik pani ta mõtlema: oli ta elanud liiga laiahaardeliselt? Oleks ta pidanud olema rohkem introvert ja jätma asju ka enesesse?
Kuradile sellega! Muidugi mitte! Tal oleks elu siiamaani niimoodi elamata jäänud, kuid nüüd.
Kas ta nüüd oligi oma elu ära elanud? Nüüd oli ju lõpp, kõik ta ümbert oli kadunud.
Kuid siis tõstis egoist Tauno sees oma pead ja karjus läbi iga ta raku: "Käige kõik perse! Kõik alles algab! Ma olen näinud nii vähe ja kui teie, kes te seisate mu ümber, tõesti tahate mind hüljata... Siis minge putsi! Lahkuge! Minge! Jätke mind üksi! Ja kui te tulete tagasi, ei ole mind enam siin. Ma lähen ära. Lähen ja otsin endale uue elu, uue hinge, uued inimesed. Ma tean, see on nõme, kuid mulle ei jää valikut. Minge ja vihake mind,. kui tahate, kuid saage aru sellest: iga inimene peab esmatähtsalt mõtlema enesele!"
Selle lausega egoist kaob Taunost ja poiss jääb üksi. Inimesed tõesti lähevad ära, mõned veel pomisevad: "Türapea... Ja mõelda vaid, et mina... Kuradi sitaratas..."
Tauno jääb üksi, nutt tahab lausa ligi tikkuda, kuid Tauno surub selle alla ja kõnnib minema. Ta ei tea kuhu ta läheb, ta lihtsalt läheb. Alati on kusagil keegi, kes vajab kedagi. Kes teab? Ehk on see päev Tauno õnnepäev ja ta leiab selle, kes vajab teda.