Part 5

Jaanus kõndis läbi öö kodu poole, mõeldes oma viimastele päevadele. Nii palju oli juhtunud. Ta elas terve oma elu selle mõne päevaga rohkem, kui ta oli teinud kaheksateistkümne aastaga. Ta ei teadnud enam mida teha. Mis toimus?

Kui Jaanus koju jõudis, pakkis ta kõik oma asjad kotti, otsis kõik kohad läbi, korjates üles iga viimase kui sendi ning heitis siis magama.

Hommikul kui ta ärkas, haaras ta oma koti selga ja kõndis uksest välja, kus ta süütas sigareti ja helistas oma sõbrale. Sellele samale, keda ta kohvikus oli näinud.

"Hei! Kuule, tead mis? Ma tulen Tallinna paariks päevaks. Ega sa mind juhuslikult majutada ei taha?"

Kõne lõpetatud, asus Jaanus teele maantee äärde, kus ta tõstis püsti oma pöidla, lootes mööduvate autojuhtide heldusele.

Ta ei pidanud kaua ootama, kui juba auto peatus ja Jaanus naeratades peale ronis, vaadates sõidu ajal mööda vihisevaid puid ning rääkides vaikselt autojuhiga.

Jaanus tundis, et Tartu mured jäävad tema seljataha ning nüüd, alles nüüd, tundis ta ennast elusana.