Kohutav! Ma olen viimastel päevadel jutte tulistanud nagu automaadist. Ma ei mäleta, et ma enam ammu oleks nii hästi (loe palju) kirjutanud. Ja "Päikesepüüdjad"... arghh.... mul hakkas suu vett jooksma, kui ma sellele mõtlesin. Selline mõnus sümbolistlik lugu on. (poolik veel ilmselgelt, kuid maitse võib juba suhu saada)
Ja millal mul viimati õnnestus iga päev postidada? Ammu! Ja siis ei tulnud ka iga päev nii pikad-pikad ja sügavmõttelise sisuga tekstid. Siis tulid lühikesed sügavmõttelised tekstid. (kui Sa neid leidnud ei ole, siis mine loe uuesti. Ja seekord mõttega.)
Ja ma lähenen juba 22 päeva piirile. 6 päeva. Siis on see pikim aeg vastamiseks. Ma just täna öösel nägin, et mulle vastati. Ja nii nagu ma lootsin! Ma sain sellise adreka laksu.
Aga noh, alati peab lõpuks ärkama. Õnneks sain ma sellega seekord hakkama! (mis tähendab, et ma saan kooli minna ja lasta vene keele õpetajal ennast maha lüüa.)
Lihtsalt tundsin vajadust oma elust kirjutada, et näidata kõigile, et ma ei olegi selline masendusehunnik nagu on mu viimased tekstid.
Ainult vahel.
Kui mulle jälle meelde tuleb, et nad tõesti lõpetavad. Sinna on jäänud ainult 5 päeva. Kohutav! Ja mind ei ole isegi seal. Siis tuleb veel laulupidu ja siis... Siis on vsjoo!
Suht jõhker panoraam (täiega lahe sõna)
Tahaks kirjutada siia midagi muud, aga mulle meeldib ego olla ja seda ka teistele näkku hõõruda, et ma ego olen. Keegi ei usu seda muidu.
Je m'aime
-------------------
K
ma ka täiega üllatusin.. kui ma avastasin, et mul on täiesti mitu mitu postitust lugemata!!
ReplyDelete