Sõnum minevikule

Taevas tõmbus heledaks ja puude tagant hakkas päike tõusma. Udu voolas järve peal, muutes vaatepildi kergelt hirmuäratavaks. See pilt nägi välja, nagu oleks see hommik olnud võimalik kusagilt mõni laip leida. Kuid seda ei olnud. Olid küll nukrad hinged ja purjus hinged ja unised hinged, kuid surnud hingi ei olnud.

"Anna andeks. Kui ma juba püshhoanalüüsi hakkan tegema, siis olen ma arvatavasti juba päris purjus. Meil seda šampust on veel või?"

Kaks noort, poiss ja tüdruk, istusid paadisillal ja jälgisid nende ees laiuvat vaatepilti, arutades samal ajal oma elude ja nende seotuse üle.

Tüdruk ulatas poisile šampuse pudeli ja ütles siis:
"Ära vabanda. Kuid ma ei saa ikkagist hästi aru mida sa oma jutuga mõtlesid. Mida pidi tähendama see koht, kus sa ütlesid, et sa tahaksid mind, aga sa kardad? Miks sa mulle seda üldse ütlesid?"
"Sest ma tahtsin, et sa teaksid tõde. Et ma ei ole sind vältinud selle pärast, et ma sind vihkan, vaid selle pärast, et ma tõesti reaalselt kardan sind."

"Miks?" vaatas tüdruk küsivalt poisile otsa ja kummutas oma plasttopsi sisu endal kurgust alla. Poiss täitis tüdruku topsi enne kui vastas.

"Sest ma olen pigem täielikult ilma õnneta ja blokeerin su oma elust, kui elan vaid hetkeks õnnega. Ma kardan iseendale või sulle haiget teha. Ma kardan, et ma teen asja veel hullemaks kui ta juba on-"

Poiss jäi järsku vait ja ka tüdruk ei öelnud midagi. Kusagil kauguses kukkus kägu, tema kõlav "kuku" kajamas teiseltpoolt kallast metsast vastu.

"Ma kardan, et ma kaotan su."

Jällegi jäid mõlemad vait. Poiss ei suutnud enam midagi rohkemat öelda ja tüdruk ei osanud. Kägu kukkus endiselt, kuid nüüd segunesid sinna sisse ka lähenevate inimeste hääled. Poiss tõusis püsti ja vaatas enda poole jooksvaid sõpru. Ta manas näole naeratuse, kuigi tegelikult oleks ta tahtnud veel tüdrukuga kahekesi olla. Ta sai praegu olla kahekesi, vabalt. Praegu sai ta olla aus. Kuid nüüd oli see läbi. Inimesed hakkasid rääkima nii tüdruku kui poisiga, justkui tirides neid teineteisest eemale.

"Kuule, kas su asjad ei jäänud Siimu autosse? Ta vist tahab hakata ära minema." ütles keegi poisile, mille peale ta noogutas ja minema kõndis.

Olles oma asjad autost kätte saanud läks poiss hääletama, et tagasi Tartu sõita. Ta oli väsinud ja magamata. Ta ei jaksanud väga kõndida, aga see oli tema ainus moodus koju saamiseks. Ta leidis majast laua pealt veel kilekotis paar apelsini, pani need kotti ja läks teele. Terve kruusatee ta suitsetas oma viimaseid sigarette ja sõi apelsini. Tal ei olnud otseselt kuhugi kiiret. Niimoodi saigi ta mõelda. Ta sai analüüsida fakte, mida ta selle õhtu jooksul oli teada saanud ning muutis oma järeldusi vastavalt nendele. Huvitav kui täpsed tema teooriad olid? Teda see väga ei huvitanud. Ta süütas järgmise sigareti.

Tüdrukul õnnestus kuidagi hetkeks teistest eemalduda, et oma vestlus poisiga kiirelt ära lõpeatada, kuid poiss oli juba läinud. Nukralt istus tüdruk tagasi paadisillale ja helistas, et talle järgi tuldaks. Samal ajal käis vali pauk, mis kajas üle järve ja keegi kallas tema topsi veel šampust.

Tüdruk oli üpris äsja koju jõudnud ja astus just parasjagu dušši alt välja, kui tema telefon ühe vaikse piiksu tegi. Talle saadeti sõnum. Ta ei saaks öelda, et ta seda sõnumit ootas, kuid ta natukene lootis, et see tuleb. Õige natukene.

"Hei! Anna andeks, et ma täna niimoodi ära tormasin, aga ma pidin ja ma arvasin, et ehk on nii parem. Ei ole. Mäletad ma ütlesin sulle, et ma tahaksin sinuga suhelda? Sa vastasid mulle, et ma ei taha, aga ma tahan. Sa ei ole minu jaoks tore, põnev ja huvitav vaid selle pärast, et me ei suhtle. Ei. Ma tahan sinuga suhelda ja kui ka sina seda tahad, siis anna mulle sellest kuidagi teada. Sest kui sina ei taha, ei hakka ma sind tüütama. Las ta siis olla. Ma vähemalt üritan sinuga enam mitte kontakteeruda, kui sa seda ei taha. Ma ei tea kas ma saan sellega hakkama, aga... Las ta jääb. Lihtsalt. Palun. Anna mulle oma otsus teada, kui sa seda sõnumit näed. Ma loodan, et sa näed seda sõnumit.
PS. Aitäh sulle!"

Poiss pikutas oma voodis ja vahtis lage. Ta oli just saatnud sõnumi, mis nõudis kogu tema julguse ja energia. Kas ta äkki poleks pidanud seda tegema? Äkki ta teeb asja niimoodi ainult hullemaks? Tema telefon andis teada, et talle oli sõnum tulnud. Poiss haaras telefoni järgi ja luges mis seal kirjas on.

Mis seal kirjas on?