Nüüd kus ma olen blogi natukene rohkem unarusse jätnud, keskendudes oma pikematele ja toredamatele kirjutistele, pole lähenenmine minu 200. postituseni siiski sugugi mitte nii aeglane kui võiks arvata. Ma pean veel mõtlema mida ma selle puhul endaga teen. Luban ma endale pudeli kallimat veini? Luban ma endale pika-pika-pika puhkuse igasugusest kirjutamisest (pfff... yeah, nagu oleks mõnigi puhkus täiuslik ilma kirjutamata. hah)
Või teen ma lõpuks LÕPUKS LÕÕÕPUUUKS reaalsuseks oma raamatu või misiganes see kah oleks.
Ja ma ajan siin juba täieliku segast oma haiguses. Kas ma tõesti kirjutan seda kõike siin selleks, et lihtsalt postituste arv täis saada?... ei. Vist mitte.
Ma kirjutan seda siin, sest ma ei oska hetkel midagi muud kirjutada. Kirjutan oma mõtte lahti, siis on parem olla.
Hetkel olen ka täielikult kütkestatud Clash of Kingsi'st. Lihtsalt ei saa eemale sellest raamatust.
Järgmine reede olen Tallinnas. Ja kolmapäeval kah. Ja kindlasti lähen veel oktoobris kah sinna. Mõnus on vahel kodunt ära käia ja oma mõistust puhata. Eriti linnas, mis on minu jaoks endiselt liiga suur ja kole monstrum, mis üritab minu mõistust ja keha endasse neelata, kuid alati olen ma sealt minema saanud. Küll suurte raskustega, kuid inimeste mitme hobujõulised autod on mind aidanud, kui ma Mõigu peatuses sõrme püsti ajan ja põgenemiseks abi palun.
Nii et Kaur, kui sa seda loed, siis tea, et mul on kolmapäeval Tallinnas ka mõned tunnid vaba aega. Tuled mind lõbustama?
Ahjaa, kes tahab teha minu tulevasest 200. postitusest suuremat sündmust, siis andke mulle teada. Saatke meil, kui te seda teate, või komenteerige seal all. Ja siis vaatame mis teha annab. Olekski viimane aeg näha inimesi, keda ma ammu pole näinud. Mega fete.
OK
Lõpetan nüüd
Aitäh,
Kauri
No comments:
Post a Comment