Sa kannad neid samu prille mida ma vihkan
Ja vaatad enda ümber ringi,
naeratus näol,
hoolimata kõigest.
Sügaval sisimas sa tead, et sa peaks muretsema
Aga ei,
Selleks pole sul aega.
Muretseda võib ka mõni teine päev.
Uks tuleb lahti ja su nägu läheb naerule.
Tema jaoks sul ongi need prillid ees.
Sa langed talle kaela ja embad teda,
kes seisab ukselävel,
suutmata midagi öelda.
Selles unenäos istud sa siis diivanil,
tema käsi ei ole ümber sinu,
kuid tema lähedust võid sa tunda.
Ta ei saaks ju seda nii välja näidata.
Ja õhtul, kui enam keegi niikuinii ei näe,
silitavad tema käed su pead
Ja sul on endiselt need rõvedad prillid ees
ja oma ninaotsast sa kaugemale ei näe.
No comments:
Post a Comment