Kirjuta...

Liikumine aeglustus. Hingamine, silmade pilgutamine, suude liikumine, suitsu pahvakute väljumine. Kõik oli aeglasem. Mitte päriselt, see lihtsalt tundus talle nii. See tundus Poisile nii, kes istus pargis ja vaatas kauguses auravat linna.
Ta süütas suitsu, tegi selle lõpuni ja süütas järgmise. Ta võttis asju rahulikult. Pilved taevas olid hallid.
Tal ei olnud kiiret kuhugi.
Ta oli täiesti üksinda vaikuses.
Ta pani silmad kinni ja võttis selle kõik omasse. Tuul puhus. Liigutas oksi. Ta ei näinud seda liikumist, kuid ta tajus seda. Ta tajus seda värvina. See värv oli sinine.
Selles põhjatus üksinduses kaotas ta ennast ära. Ta heitis iseennast kõrvale ja ei hoolinud enam millestki. Ta sai hetkeks olla vaba.
Ja siis leidis ta end uuesti. Ta ei otsinud, ta teadis kuhu vaadata.
Keegi haugatas. Poiss tegi silmad lahti. Koer vaatas teda, kallutatud peaga. Poiss vaatas koera vastu.