Kõigil on lugu

Igal inimesel on rääkida vähemalt üks lugu. See üks hetk sinu elust, mis oli nii naljakas või kurb või õudne, et ta jättis oma jälje sinu hingele igaveseks. Mõnel on neid lugusid rohkem, mõnel vähem. Kuidagi imelik tunne tekib sees, vähemalt minul, kui ma kuulen, et kellelgi on lugu. See kõlab nii kohutava ja hirmutavana, sest inimesed kellel on lugu on tavaliselt "katkised". Kuid kui mõelda, pikalt ja hoolikalt, siis ma mõistan, et ka minul endal on lugu. Ja mitte ainult üks, vaid mitu. Olen siis ma tõesti nõnda katkine inimene? Üks on kindel, ma olen defektiga, kuid see ei tähenda, et ma ei kõlbaks enam. On inimesi, kes võtavad minu vead vastu avasüli ja rõõmustavad selle üle, et ma olen vähemalt sellinegi. Olla ilma loota oleks kurb. Olla ilma loota tähendab olla ebainimlik.

Ja siinkohal siis ma annangi teada oma uusimast mõttest, mida ma vaikselt siia tekitama hakkan: sari "Kõigil on lugu". Mõned neist saavad olema küll väljamõeldud, kuid mõned neist saavad olema ka päris.
----------------------------------------------

Kõigil on Lugu: Erik
Erik istus oma koolisööklas ja kummardus kohvitassi kohale. Ta tundis ennast viimasel ajal aina imelikumalt. Kõik justkui lagunes koost, kuid samas püsis. Kõik muutus ja seda võibolla liiga kiiresti. Ta oleks tahtnud, et asjad jääksid samaks. Et inimesed ei läheks, et suhted ei muutuks, et aastad ei lõppeks, kuid kahjuks ei läinud asjad nii nagu ta oleks tahtnud. Kõik ta ümber muutus katastroofilistel kiirustel.
Ta rüüpas oma süsimusta kohvi ja vaatas sööklas ringi. See oli enamjaolt inimtühi, kui välja arvata üks grupp üheksandike söökla tagaotsas. Erik haaras oma koti sülle ja hakkas sealt seest vihikut otsima, kui sisse astus tema klassiõde. Nende pilgud kohtusid hetkeks, kuniks tütarlaps nurga taha kadus ja maha istus.
Erik oleks tahtnud püsti tõusta ja tema kõrvale istuda, temaga rääkida, kuid ta ei saanud seda teha. Mingil põhjusel ei saanud nad omavahel läbi ja see heidutas poissi.
Ei, ta peab millelegi muule mõtlema! Elu on praegu liiga keeruline, et sellistele pisiasjadele mõelda! Kool on omadega perses, tervis on perses, vähemalt olid tal veel sõbrad... vist. Ei! See kõik on liiga palju!
Erik pakkis asjad tagasi kotti, jõi ühe sõõmuga oma kohvitassi tühjaks ja kadus sööklast.