Maikel vaatas mõistmatult Andreasele otsa, paksud kulmud mõistmatuses kortsu tõmbamas.
"Mis seal vahet on?"
Andreas tõusis oma toolilt püsti ja hakkas vägevalt žestikuleerides selgitama: "Noh, kui sa kirjutad lihtsalt selle pärast, et sa seda tahad, kas see on siis hea? Või on sinu kirjutised tõesti nii head, et maailm ei saa ilma nendeta hakkama? Mis on see, mis eristab sind kõigist teistest kirjanikest? Oled sa kasvõi mingit moodi parem?"
Maikel muigas, selline meelas kõiketeadev muie oli see, ennem kui ta vastas:
"Muidugi olen. Mitte keegi teine pole mina."
"Muidugi olen. Mitte keegi teine pole mina."
No comments:
Post a Comment