Kirjuta...

Sa tead, et ma tulin sinu ellu, et jääda
sest olgem ausad, ega mul kiiret kuhugi minna
polegi, kui sinu õlg vajab kindlat pinda
ja minu pea lihtsalt magamispinda.

Sa tead, et olen siin jäädavalt
kadumata, kuid siiski piisavalt kaugel.

Mina olengi sinu võimalus põgeneda,
kui oled väsinud ja iseennast põletada
enam ei jaksa.

Oma enda valust kinni maksan
need võlad,
mida kanda võtsid sinu õlad
elult eneselt.

Aga kas me oleme ainult unenägu?
Või oleme meie päriselu?
Ah, suva sellega, sest järjekordselt on melu
meie ümber tekkinud.
Nüüd pidu järgneb peole
kui kinnisilmi joome
Rieslingut, mille maitse
tekitab tunde paikse.

Punasest märkmikust alguse saavad mõtted,
millel kasutatud võtted
juba ammu enne seda
kui tulid teod.

Mis seal ikka.
Meile jäävad meie enda peod
täis unistusi.