Ma lubasin, et ma ei kirjuta sulle luuletust
sest sarkasmi noodist siirast vastust kunagi ei saa.
Ometigi, näed, ei suutnud end tagasi hoida
ja nüüd sõrmed kirjutavad reale järgi rea.
Nüüd on sul päris oma luule,
mida lugeda võid, ka valjult, kui leidub keegi, kes kuuleb.
Ja minu hääl su kõrvus kajab.
Ta sinus uusi noote rajab.
Kui kandlemängus ererohelised keeled,
mu luule täidab õhtuks sinu meeled
ja korraks saab ühest mõistusest kaks
ja sõnatusest on õhk nii paks,
et meeletuses kaotad ära oma viimasedki meeled.
Ootad hetke, hingad rahulikult, neelad.
Vaatad veelkord, mõistatad ja keelad
iseennast, kordki oma elus.
Oi, ma tean, et selles keelus
on raske üldse midagi tajuda.
Eks keelame me kõik vahest oma ajuga
südamel rääkida, mis tahab.
Egas mõttedki ei ole nõnda pahad...
Ei. Just nüüd peangi ennast keelama
ja alla neelama
korrakski enese au,
sest ma ju lubasin,
et ma ei kirjuta sulle luuletust.
sest sarkasmi noodist siirast vastust kunagi ei saa.
Ometigi, näed, ei suutnud end tagasi hoida
ja nüüd sõrmed kirjutavad reale järgi rea.
Nüüd on sul päris oma luule,
mida lugeda võid, ka valjult, kui leidub keegi, kes kuuleb.
Ja minu hääl su kõrvus kajab.
Ta sinus uusi noote rajab.
Kui kandlemängus ererohelised keeled,
mu luule täidab õhtuks sinu meeled
ja korraks saab ühest mõistusest kaks
ja sõnatusest on õhk nii paks,
et meeletuses kaotad ära oma viimasedki meeled.
Ootad hetke, hingad rahulikult, neelad.
Vaatad veelkord, mõistatad ja keelad
iseennast, kordki oma elus.
Oi, ma tean, et selles keelus
on raske üldse midagi tajuda.
Eks keelame me kõik vahest oma ajuga
südamel rääkida, mis tahab.
Egas mõttedki ei ole nõnda pahad...
Ei. Just nüüd peangi ennast keelama
ja alla neelama
korrakski enese au,
sest ma ju lubasin,
et ma ei kirjuta sulle luuletust.
No comments:
Post a Comment