Monday, July 25, 2011

Ei ole miski saladus, et noorte ja vanemate vahel on tülid. Juba aastaid, aastatuhandeid lausa, on need kestnud ja selle peamiseks põhjuseks on enamjaolt see, et noored ei oska, vanemate arvates, veel piisavalt adekvaatselt elu hinnata ja kuidas nad saaksidki, sest ega nad ju ometigi ei tea elust midagi.

Jah, ma ei hakka vastu vaidlema, et 40 aastane on tõesti elanud kauem ja tal on peaaegu kindlalt rohkem elukogemust, kui mistahes teismelisel, kuid siiski ei tohi see 40-aastane auväärt isik unustada, et tänapäeva elu on teistsugune, kui oli varem, alati on noorte elu teistsugune, uudne. Just seetõttu ongi noortel rääkida vanadele nii palju, öelda rohkem, kui nende vanad ja hallid pead vastu suudavad võtta.

Siin saabki aga takistuseks just see arvamus, et noored ei tea midagi, arvates, et nende elukogenud tarkus on see kõige õigem siin maailmas, arvestamata, et nende elukogemused on möödunud hoopis teistsugusel ajal, mil mõtiskleti hoopis teistsuguste asjade üle, mil kõik toimis teisiti. Nende siseminetsensuur, mille olemasolu nad küll eitavad, ei lase neil leppida mõttega, et tõesti asjadest võib nii mitut erinevat moodi aru saada, sest harva on miski kindel. Just need, kes näevad, et midagi võib olla ka teistmoodi liigutavad maailma edasi, mitte need, kes kuulavad ja vaatavad ja ütlevad: "Ju peab siis nii olema!"

Einstein, Galileo, Newton ja teised targad mehed meie minevikust on kõik olnud sellised, kes mõtlevad teisiti. Nende nooruslik mässumeelsus ja uudne mõtlemine nägid asju uute vaatenurkade alt ja tänu sellele olid nad ka kõigist teistest paremad. Tänapäevased võimalused on aga nii laiahaardelised, et kellelgi ei ole suureks probleemiks saada sama targaks, kui oli Einstein ja vaadata sealt edasi ja seda veel palju nooremas eas, kui tavaliselt. Tänapäeva noortel on maailma arendamiseks, parandamiseks ja edasiviimiseks rohkem resursse ja andeid, kui oli vanadel omal ajal.

Kõik, mis meil tänapäeval on, toob noortele palju kiiremini kõik need elukogemused, mis on vanadel. Me ei pruugi kõiki neid kogemusi veel päris hästi mõista, kuid kahetsusega pean ma teatama, et noorte mõistused saavad varem küpseks, kui nad on seni ajaloo vältel saanud. See aga tähendab, et rohkem noori läheb raisku, sest oma mõistuse kasutamine on kergelt hirmutav ja need, kes ei ole veel seda päris enda ohjesse saanud, võivad hakata käituma oma lapselike impulsside, kuid vanemalike teadmiste varal.

Just selline periood on meil praegu ja üle jääb vaid loota, et see leiab tulevikus muutusi. Noori on hakatud rohkem kuulama, meie karjed jõuavad nõrga sosinana vanema põlvkonnani, kajades vastu selle kanjoni seintelt, mis laiub meie, noorte, ja vanema põlvkonna vahel. Tuleb lihtsalt võtta kopsud õhku täis ja loota.

No comments:

Post a Comment