Kirjuta...

Kas teile vahest meenub, kuidas te olite kunagi nii pisike ja siis kõik muu tundus nii suur ja siis te mäletate, kuidas te jälgiste oma kasvu, kuidas te mingil hetkel hakkasite juba oma nägu peeglist nägema ja siis millalgi pidite juba kummardama, et sinna peeglisse näha. Teate mis? Minul seda ei ole! Ei ole praegu ja pole ka kunagi olnud.

Ma olen mõelnud küll sellele, et asjad on väiksemaks jäänud, aga et mina ise suuremaks olen saanud... Mitte iialgi. Ma olen oma mälestustes alati sama kasvu, sama suur. Mitte miski ei muutu. On üks hetk ja see kestab igavesti... Ja kõik romantikud seal väljas, kes otsivadki seda hetke mis igavesti kestaks... Newsflash! Keegi tegelikult ei tahagi igavest hetke, täpselt nagu keegi ei taha tegelikult igavesti elada. Pikemalt kui tavaliselt, seda küll, sest aega on liiga vähe (eriti noorust), aga igavik... Igavik = igavus, sul viskab üle.

See üks hetk selle õige inimesega... Kui ta kestab igavesti muutub ta vanaks, ta aegub, sa tahad temast minema, ta muutub Rutiiniks, aga mälestus sellest ühest hetkest temaga... See üksainus hetk kui te olete kahekesi maailmas... Selle mälestus on see, mida sa tahad endaga kogu elu kaasas kanda... Sa koged uusi asju, võib olla isegi paremaid, aga kusagil sa tead, on see mälestus... See minevik, mis sulle meeldis... See minevik on see mille nimel elada.

K

-------------------------

Ma lubasin endale eile, et ma kirjutan. Näete, ma sain hakkama! Aga tegelikult oli see palju keerulisem kui ma arvasin. Palju keerulisem kui kunagi varasemalt... Mul pole sellist nulli olnud kallal.... Aastaid. Aga sellest kõigest hiljem...

K