Kirjuta...

No tere jälle, kulla rahvas. Ärge arvakegi, et ma teid ära olen unustanud. Ei, asi on hoopis selles, et siin eksistentsi välises elus on samuti talv nagu teil ja kogu aeg kulub ümbruse imetlemisele ja lume nautimisele. Niisiis juhtus, et kõndisin ükskord lumevaiba alla kattunud alleel, sissepakitud nagu kubujuss, ja avastasin, et maailmas on kaks reaalsust. Sellele avastusele tulin ma allee lõpus, kus asus jõgi. Jõkke vaadates võis näha neid kahte reaalsust korraga. Üks neist on R-reaalsus, ehk siis see, mis ka päriselt kõigile näha on, R-reaalsuses asub olevik ja seal viibid sa alati. Teine on aga U-reaalsus, seda ei näe paljud ja tihti näevad need vähesedki seda reaalsust ainult unes. U-reaalsuses on võimalik näha aega, võimalik on näha nii tulevikku kui ka minevikku. Näha asju, mis peaksid juhtuma, aga millel sa ise takistad juhtuda. Seal võid sa näha, mis oleks juhtunud, kui sa oleks teinud selle kõrvalepõike kauplusesse. U-reaalsust on raske seletada. Ja raske on ka ennast selle küljest lahti rebida. Minagi seisin jõkke vaadates terve nädala, unustades kõik muu. Lastes oma vaimul voolata koos jõega, mõtlemata liiga palju, tunnetades vabadust. Unustades väljad. Keskendudes rajale.