Viimane Õhtusöök

Kell on kaheksa,

väljas on pime.

Sügis on tulnud ja juba minemas.

Nagu minagi.

Või noh.

Olin juba läinud

ja liikumas ka edasi,

kuid siis sa jooksid järgi

ja palusid,

et vaid viivuks,

üheks hetkeks,

üheks õhtuks veel jääks.

Sina

palusid

mind

õhtusöögile.

Ja mina tulin.

Laual oli küünal.

Vein.

Ja toit,

mis tundus tõesti hea,

aga....

Aga tegelikult sellised asjad ei tööta.

Ja kui sa küsisid mult:
"Kas sa armastad teda?"
Vastasin ma ausalt

"Jah."

Kohvrid on pakutud.

Ma lähen.