Algus

Kirjanik istus oma laua taga ja vaatas paberilehte. Tühi, puhas, valge leht. Lehe kõrval lebas pastakas ja kirjanik tundis vastupandamatut soovi selle järgi haarata ja muuta selle lehe olekut.
"Kõigepealt oli mees," kirjutas ta, "kes oli üliinimlike võimetega. Tema lõi ilmaruumi," tema lõi tekstid, "kus kogu inimkond praegu elab. Planeet Maa oli tema loome keskmeks,"
Kirjanik kirjutas valgele paberile, tema tekst oli tihe ja ta kirjutas kiiresti, kuid siiski oli kõik loetav. Ta kirjutis ilmus silme ette igas maailma keeles.
"See mees, kes oli alguses, nimetas ennast Jehoovaks ja inimesi nimetas ta oma lapseks. Tal olid orjad, keda nimetati ingliteks. Kõik see oli mitutuhat aastat tagasi. Nüüd on maailm teistsugune. Umbes 2 aastatuhandet tagasi tapeti Jehoova poeg, Jeesus. Ta löödi puitristi külge naeladega, hiljem ärkas ta uuesti ellu. Selles teistsuguses maailmas kõndis üksik poiss, naeratus näol, päikeseprillid ees. Ta oli küll üksik, vähemalt hetkel, kuid õnnelik. Ta teadis juba vaevu ette, et nüüd... nüüd tuleb keegi, kes muudab ta elu."
Kirjanik tõstis pilgu paberilt ja vaatas enda ümber ringi: "Tere!" hõikas ta järsku. Ja tuhanded hääled vastasid talle. Ruum valgus tagasi tema ümber, maailm naases ta juurde. Ta oli toas, mis oli täis tuhandeid temasarnaseid kirjanikke, istumas oma laudade taga, enamjaolt keskendudes oma kirjutistele. Osad lauad olid tühjad. Seal olid lood lõppenud. Üks noor kirjanik Kirjaniku lähedalt, naeratas talle meeldivalt ja ütles: "Tahad koos töötada?"
Kirjanik noogutas: "Mis sul teoksil on?"
"Noor tütarlaps kõnnib hetkel tänaval. Ta on kurb. Tal on vaja kedagi, kellega rääkida."
Kirjaniku nägu valgus naerule ja ta lohistas oma laua teise kirjaniku juurde ja maailm nende ümbert kadus jälle, kui nemad oma teosele keskendusid.

Erinevalt oma juttudest, olid nemad siin kõik vabatahtlikult. Nad tegid teadliku otsuse, et nendest saavad kirjanikud, et nemad loovad uusi maailmasid. Nende unistus sai teoks.

------
K