"Ei ole mõtet," sosistas noor tütarlaps poisile kõrva. Poiss tahtis ära minna, tahtis minna, mõelda ja rääkida, kuid tüdruk ainult sosistas.
"Ei ole mõtet. Sa ei saa sealt midagi. Jää siia, siin on hea. Siin, koos iseendaga. Sul ei ole vaja midagi muud. Kõik, absoluutselt kõik sinu ümber on mõttetu. Ei vääri sind. Sul ei ole nendega midagi peale hakata."
Poiss ei tahtnud neid sosinaid enam kuulata. Need ei rääkinud sellest mida ta tahtis. Poiss ei suutnud enam. Ta hakkas karjuma.
Kõik lõppes erksinises plahvatuses. Maailm kadus, hetkeks.
Kui ta jälle kokku pandi, polnud poiss, sosinat ega kedagi, kes oleks poissi tundnud.
No comments:
Post a Comment