Kirjuta...

Keset pimedust ilmus toa keskele hele kogu. Algusel nägi see välja justkui tavaline sammas, kuid siis võttis see inimese kuju. Sellest kogust eralduv valgus tekitas enda ümber valgussõõri, millest jäid välja just need kaks ainsat inimest ruumis, ainus vahe oli see, et nüüd oli võimalik nende kogusid pimeduses eristada. Mõlemad neist tõusid püsti ja astusid uudishimulikult valgussõõrile natukene lähemale. Nüüd võis juba neid ennastki näha. Üks oli poiss, teine tüdruk. Poiss, brünett, noor, kuid mitte väga pikk, vaatas üle sõõri tüdruku poole. Tüdruk, blond, noor, natukene pikem isegi kui poiss, aga imeilus, vaatas üle sõõri poisi poole. Nad seisid mõnda aega vaikuses, lihtsalt vaadates teineteisele otsa, kuid hakkasid siis järsku korraga liikuma. Nad astusid valguskogule aina lähemale ja lähemale, kuniks nad olid juba päris selle kõrval, teineteisel pool kogu. Nad vaatasid, läbi kogu, teineteisele otsa ja sirutasid siis käed välja, otse valgusesse, kus nende käed kohtusid ja nad neist kinni haarasid. Poiss tüdruku käest ja tüdruk poisi omast. Valgus hakkas kasvama, neelates nad endasse. Kadusid nii poiss kui tüdruk, kuid valgus oli alles. Valgus on alati alles.