Kirjuta...

"Sa oled liig minu jaoks, iga pisemgi kui element su kehas mõjub mulle hävitavalt. Ma tahaks olla sinuga, kuid ei saa, sest sina ju mind ei taha. Ma võin üritada, ei ma lausa pean üritama, sellega elada, aga see on minu jaoks raske, sest... Ma olen sinusse meeletult armunud."

Kati luges seda kirja ikka jälle ja jälle läbi. Ta vajus oma voodile istuli ja pani värisevate kätega kirja lauale.

"Kas ta tõesti ütleb seal, et ta armastab mind?"

Maarja heitis pilgu kirjale ja istus Kati kõrvale.
"Nooh, põhimõtteliselt ütleb ta ainult, et ta on sinusse armunud..."
"Mis seal vahet on!? Kurat võtaks, kas ta tõesti ei saa aru, et ma ei taha seda!? Ma ei vaja seda! Miks ta teeb nii?"

Maarja tõmbas Kati, kes vahepeal püsti oli tõusnud ja mööda tuba tammus, tagasi voodile istuma ja pani käed tema õlgadele.
"Kati... Aga tegelikult ta ju meeldib sulle. Muidu sa ei oleks nii närvis ja segaduses. Kui sa tahad sellest tundest vabaneda pead sa talle kõik ausalt ära rääkima. Ütle talle, miks sa ei saa, miks sa ei taha. Ta on mõistlik inimene, küll ta sinust aru saab."

Kati noogutas.