"Ou, nagu seriously või? Sa nagu päriselt kah tahad seda oma eluga teha?"
See ärritas Margust. Mis see teiste asi on mida ta oma eluga tahab teha. Õpetaja on tema arust väga hea ja tore amet, paraku ja mitte just väga tasuv. Ta keeras oma sõbrale vihaselt selja ja võttis lonksu oma tassist. Kohv talle meeldis, see aitas tal mõelda.
"Mis te karjute siin?" küsis keegi naishääl Marguse selja tagant. Margus pööras ruttu ringi ja nägi Villu kõrval seismas oma klassiõde Triinu.
Villu hakkas Triinule juba vastama, kuid Margus segas vahele: "Mis see sinu asi on, mida me karjume?"
Margus rääkis natukene valjemalt kui ta oleks pidanud, kuid ta ei saanud sinna midagi parata, ta oli ärritunud.
"Sina otsustasid juba mõni nädal pärast minuga tutvumist türatsema hakata. Mis ime siis nüüd juhtus, et sa minuga rääkida saad? Kas alkohol andis oma loa?"
Triinu nägu vajus ära ja tema silmad tõmbusid märjaks. Margus tundis ennast selle pärast natukene halvasti, kuid ainult natukene. Tüdruk oli temaga tõepoolest niimoodi käitunud ja Margus ei saanud sinna midagi parata, et see tema arust nõme oli.
"Ma lähen jalutama," lausus Margus vaikselt ja kadus rahvamassi.
Villu vaatas nukrutsevat Triinu ja küsis, lootes teda sellega ehk tagasi siiamaale tuua: "Aga kuidas sul muidu läheb?"
Kui pilgud suudaks tappa, siis oleks Triinu oma Villu ja kõik inimesed tema ümber ammu surnud. Nüüd tormas ka Triin minema, jättes Villu endamisi mõtlema, et millega ta siis nüüd jälle hakkama sai.
No comments:
Post a Comment