Tuesday, November 10, 2009

Raske on. Kõik pressib peale ja väsitab. Kõik paistab mattuvat pimedusse. Hah! Tee silmad lahti, kallis! Tee silmad lahti ja vaata maailma säramas. Jah, tõesti, ta ju särab veel. Kuigi teda ümbritseb see pimedus, mis su silmadele rõhus, on maailm ise siiski see suur sära. Kui vahel tunneb, et sa ei jaksa enam, siis mine ja istu maha, lase hetkeks silmadel kinni minna ja tee nad siis uuesti lahti. Ei pea kartma seda mis tuleb, sest kõik mis tuleb on hea. Kas sa usud mind?
Justkui oleks jalgpalli väljakul. Inimtühjal jalgpalli väljakul. Ruumi on palju, ruumi on liigagi palju. Vähemalt nii sulle tundub. Valgus on sel juhul ainult vale nurga alt murdunud. See plats on rahvast täis, kõik nad toetavad sind. Kõik nad hõiskavad sulle ergutusi ja et sellest veel vähe oleks, on sinu kõrval sinu meeskond. Sinu parimad sõbrad, kes aitavad su läbi igast raskusest, kes jäävad alatiseks sinu kõrvale.

Poiss elukivi kaljudel tõusis püsti ja langetas oma heledajuukselise pea.
"Kas tõesti?"
Selline küsimus painas pärast selle lausumist iga inimest. Siis aga istus poiss naeratades jälle kividele ja ütles:
"Ma saan nüüd aru!"
Igaühel tuleb vahel ette mõistmatust. Käivad üle kahtlased tujud. Ma ütlen sulle - ükspäev sa mõistad. Ma selgitaks sulle, kui ma tohiks või oskaks. Ma õpetaks sind, kui ma saaks.

Ära unusta, mitte kunagi, mitte kusagil. Sa ei ole tähtsaim inimene. Tähtsaim inimene maailmas on sinu sõber. Tähtsaimad inimesed on sinu sõbrad!
Tähtsaim inimene maailmas oled:




SINA -
koos oma sõpradega.

No comments:

Post a Comment