Kirjuta...

Mees astus ette, köhatas kurgu puhtaks ja lausus: "Ei ole kuuldud lugu kurvemat, kui lugu Romeost ja Juuliast -"
"Mis mõttes ei ole?"
Mehe kõrvale tungis noor poiss.
"Minu arust on pea-aegu iga lugu kurvem kui lugu neist kahest," ütles see poiss üpriski vihaselt.
"Ku..Ku..Kuid...Kui," kokutas mees, "Ku... Kuidas palun? Kas sa tõesti solvasid just üht kirjandus klassikat?"
Poiss noogutas ja viipas meest, et see talle järgneks.
"Kuradi lita!" Üks habemes mees lõi oma naist.
"Mis mõttes, sa ei lähe mulle õlut tooma, sa igavene lits!"
Poiss langetas pea ja kõndis edasi. Nüüd jäi ta peatuma kahe noore juures.
"Ma... Ma ei tea kuidas seda öelda. Anna andeks aga... aga kahjuks ei saa me enam koos olla."
Poiss vaatas mehele otsa: "Need kaks ei olnud väga palju vanemad kui Romeo ja Juulia."
Nüüd kõndis ta veel edasi.
"See tüdruk on sama vana, kui Juulia oli," poiss viipas tüdrukule, kes istus matustel. Surnud oli tema poiss-sõber.
"Neist keegi ei olnud samasugune allaandja nagu need kaks. Nad elasid edasi, nad võitlesid enda eest. Nad ei põgenenud sellest elust niipea, kui see raskeks muutus. Neil on rohkem julgust kui neil oli."
Mees avas ja sulges suu. Lõpuks sai ta sealt ka sõnad välja: "A... Aga nende lood lõppevad hästi."
Poiss kehitas õlgu ja veel üks noor poiss kõndis nende juurde.
"Tead, ma ei hakka viivitama. Ka Romeo ja Juulia jaoks oleks kõik hästi lõppenud, kui nad poleks kätt oma elu külge pannud. Lõpuks läheb kõik hästi. Ja kui ei lähe, siis vähmalt jääb sulle teadmine, et sa oled püüdnud, mitte alla andnud."
Esimene poiss jätkas: "Jah. Ei ole kuuldud lugu kurvemat, kui lugu mida elab iga inimlaps."