Mõtted 1+?

Ma ei maganud mitte ühtegi hetke maha.
Puhtfüüsiliselt, ma ju keeldusin magamast.
Ja ometi oleks nagu nii palju asju mööda lastud.

Väsimust trippida on pea sama hea, kui ükskõik mis droog.

Värvid olid teised. Tunded  olid ausad.
Ühesõnaga - kõik oli hoopis teistsugune.
Ja sõnad. Sõnad omandasid kuju. Tähenduse Maailmas.

Ja sina ütlesid need sõnad.

Mina ütlesin ka sõnu.
Ja sõnadega on see asi, et neil on tähendus,
tähendusel on mõte
ja mõttel on Olemus.

Tagantjärgi tagajärjed.

Kirjutasin read
ei saanud tühjaks pead,
sest pea mõtles vaid juustest sõlmitud paelast,
milleta sai mööda saata öö. Homsed kellad lõid ammugi.
Aga siis,
kui me ümber naeris pime öö...

Lubasid keelata. Lubasin keelata.
Nüüd aga tahaks lubadustest lahti öelda.

Olemise talumatu kergus.
Talumise kerge olematus
Kerguse talumatu olemus.
Olemine ei ole talumatult kerge. Ta on lihtsalt Talumatu.