Peegelda mulle oma valu
seda mida tunned, kui sind jälle anun
Kõndides sinu poole,
ööst, kus baaris polnud toole
ja me püsti seistes jõime ära
kõik joogid.
"Võta mind," palun
kui sinu kõrval koju taarun
Ja su silmad rääkisid juba varem
et see on asjatu, sest parem
oleks et ma lõpetan sinu kõrval.
Aga tegelikult joome me laua taga teed
kütame köetamatut ahju
Me ei hooli veel
oma hirmudest üle saada.
Ja juba kolmandat korda pakud sa mulle süüa,
ja sama kiirelt, kui sa pakkumise servid, jõuan ma selle sulle tagasi lüüa
Sest täna lihtsalt on selline päev.
Ja ahju ees loen siis sinu luulet,
mille kirjutasid sõnade ilu pärast
ja minu arust voolab see kõik nii ilusti,
see sõnade kõla
ning mingil hetkel ütlen, et oled nagu üks luuletaja.
Mulle ei tulnud Hasso Krulli nimi siis meelde.
Mulle meeldis lihtsalt su sõnad välimus
Ja mingil hetkel tabas piisavalt suur väsimus,
et jäime magama.
Kõige raskem pärast seda on ärgata
ja märgata
et eelnev ilu ei kadunud kuhugi.
Väga hea :)
ReplyDelete