Kasarmut täidab vaikus. Kuigi see võib üllatav olla, on see siin harv nähtus. Inimesed valmistuvad. Esimene metsalaager ja esimene rännakut korralikult meenutav asjapulk ootab ees. Pakitakse kotte, varutakse snäkki. Kas mul on ikka piisavalt kõike? On. Sest mul on rahu ja vaikus. Vähemalt praeguseks. Rohkem pole vaja.
----
Linnakus on vaikus.
Rivi ees seistes,
on isegi et õnnis naeratus.
"Valvel, joonud, valvel! "
Totrale naeratusele vastavad teised.
Vaikuses.
Relvavennad, juhuse orjad,
kuid, nagu välja tuleb, on juhusel hea maitse.
"Suund minu järel, taktsammu... Marss!"
No comments:
Post a Comment