Ma teadsin tegelikult varem,
aga ikkagi on sitt tunne
kui see viimane lootusehetk.
Türa.
Aga sitta kah.
Peab leppima.
Sõdur ei vingu.
----
Ilusate inimeste
lootuses loodud
unistuste unustus
täidab keha
ja vaimu.
Ma tunnen, ma tõusen
ja kõrgemal hingab
hingetu hing
kui uus.
Sõber, anna käsi,
läheme koos.
See ongi paradiis.
----
Olen joobunud,
nüüd, enne ja igavesti,
Sinu kehast
(ning eks vist hingest ka).
Silmi kinni pannes oled Sina minu ees...
Ja edasisest ei kõlba avalikult rääkida.
Kas tead?
----
Jooge täis end
mõeldes mulle.
Tõstke klaasid kõrgele öhe,
et kohtuks minuni ka
ülepillava viina piisk.
Ja hommikuks Kõik
unustatud.
No comments:
Post a Comment