Esimene kord, mil ma sind nägin
olid sa ilus, noor ja rikkumata.
Sa olid mitte lihtsalt tüdruk
keda armastada.
Sa olidki armastus,
selle kõige puhtamal kujul.
Sa olid unistus.
Sa olid see, kellest mõelda,
kui tänaval kõndides
nägin armunud paare.
Oleks ma luuletaja,
siis ütleks,
et sa olid maapeal jalutav
ingel.
Viimane kord, kui ma sind nägin,
tundusid sa väsinud ja vana ja lihtsalt pikalt nikkumata.
Kibestunud, külm, kõle.
Sa ei tekitanud enam ühtki tunnet.
Sa peletasid eemale.
Viimane kord, kui ma sind nägin,
oli näha,
et mina olin sinust üle käinud.
No comments:
Post a Comment